Soome asjatundja: Ukraina ja Venemaa jooksevad võidu, kumb suudab esimesena rünnata

Ukrainal on nüüd kiire sõjaga, kuna Venemaa koolitab praegu mobilisatsiooniga saadud reservväelasi ja saab oma ridadesse juurde kuni 200 000 sõdurit.

Ukraina poolelt on kuulda olnud, et Venemaa korraldab aasta alguses uue suurrünnaku. Ajakavad on varieerunud jaanuari lõpust aprillini, vahendab MTV.

Soome Aleksandri instituudi külalisteadur Ilmari Käihkö ütleb, et jutt jaanuari lõpus toimuvast suurrünnakust on ilmselt Ukraina PR-trikk.

„Nii palju kui mina aru saan, on üksmeel selles, et Venemaal puudub praegu võimekus suurteks ründeoperatsioonideks ja eriti mitte mingiks suuremahuliseks rünnakuks,” rääkis Käihkö intervjuus MTV uudistele.

„Siin on kaks võimalust: Ukraina teab midagi, mida meie ei tea, või Ukraina üritab kommunikeerida, et praegu on oht ja me vajame rohkem toetust,” ütles Käihkö. Ta lisas, et uutest suurtest vägede koondumistest seni info puudub. Samuti ei ole Venemaa teadaolevalt vägesid Valgevenesse oluliselt viinud.

Ju ukrainlased ütlevad, et sealt (Valgevene) võib rünnak tulla. Tõenäoliselt on see ukrainlaste PR, ütles Käihkö.

Küll aga võib hiljem kevadel mingi rünnak olla võimalik.  Muidugi lähevad mobilisatsiooniga saadud sõdurid kuhugi. Me ei tea, kuhu nad lähevad ja millal lähevad, on arvatud, et kõige varem märts-aprill, rääkis Käihkö.

Sõdurite arvu juures ei ole aga mõistlik alustada tänavuse veebruari sarnast rünnakut. Seega peaks Venemaa koondama jõud kuhugi, et praegustelt rindejoontelt edasi pääseda.

Käihkö märgib, et uued väed on märkimisväärne täiendus juba Ukrainas viibivatele vägedele. See on märkimisväärne tõus. Venemaa ei ürita enam sõdida samamoodi nagu 24. veebruaril, mil poliitilise olukorra kohta mõeldi täiesti ebareaalseid mõtteid, et võiks lihtsalt sisse marssida ja Kiievi ära võtta. Ka venelased on sõjast õppinud.

Viimastel päevadel on venelased andnud märku, et esikohal on Donbassi piirkonna ehk Donetski ja Luhanski oblastite ülevõtmine. Kui sinna saadetakse 150 000 sõdurit, siis jah, neil on mingisugune sõjaline tähtsus.

Käihkö hinnangul võib Donbassi ülevõtmine olla Venemaale isegi sõjast väljapääs. Neid vallutades võiks Venemaa Käihkö hinnangul olla valmis läbirääkimisteks. Või vähemalt viia rindejoon sellisesse seisu, et ukrainlased edasi ei saaks, lisas ta.

Siiski on mobiliseeritud sõdurite kvaliteedi ümber palju ebakindlust. Juba Ukrainasse saadetud reservväelaste varustus ja väljaõpe on teatavasti kehv.

Me ei tea, kas need, kes võivad kevadel tulla, on paremini välja õpetatud ja varustatud väed. Käihkö ütleb, et ka Ukraina koondab oma vägesid. Samuti pole teada nende väljaõpe ega varustus. Võib arvata, et motivatsioon on oluliselt tugevam Ukraina poolel. Ja sellel on suur tähtsus.

Nii on ka Ukrainal praegu kiire, kui Venemaa ähvardab oma ridadesse saada märkimisväärse hulga sõdureid.

Võib arvata, et praegu oleks aeg, et asjad tehtud saaks, enne kui saabub rohkem sõdureid. Kuid tuleb meeles pidada, et need mobilisatsiooniga saadud sõdurid on juba saabunud ja nad on juba saanud oma rindejoont tugevdada ja Venemaa on ehitanud kaitseliine, mille eesmärk on takistada Harkivi sarnast läbimurret.

Harkivi oblastis saavutas Ukraina läbimurde ja vallutas kiiresti olulisi territooriume. Sellised läbimurded ei pruugi tulevikus niisama lihtsalt tulla, nendib Käihkö.

Nüüd tegutsevad osapooled võidu initsiatiivi pärast, mis oli seni Ukraina käes.

Kumb suudab varem rünnata ja seeläbi initsiatiivi enda käes hoida. On tohutu oht, et liiga vara rünnates lööb vaenlane ise vastu ja asub ise vasturünnakule, haarates initsiatiivi enda kätte.

Kui läbimurdeid ei toimu ja olukord on ebakindel mõlema poole jaoks, ei ole rahu niipea saabumas ja sõda ähvardab pikeneda.

Kommentaarid
(Külastatud 892 korda, 1 külastust täna)