Venemaa president Vladimir Putin teatas, et riigi relvajõud võtavad lähiajal kasutusele mandritevahelise ballistilise raketi Sarmat, mida tuntakse raketina Saatan-2.
Putin on varem öelnud, et Sarmat on võimeline kõigist kaasaegsetest raketitõrjesüsteemidest läbi minema. Venemaa testis Sarmati esimest korda aprillis, vahendab Iltalehti.
Putin tõi Sarmati teema välja kaitseministeeriumis korraldatud kohtumisel, kus ta andis üldise kommentaari Ukraina sõja ja Venemaa relvajõudude olukorra kohta.
Samal ajal teatas kaitseminister Sergei Šoigu, et Venemaa „erioperatsioon” Ukrainas jätkub ka aastal 2023. Putin kommenteeris omalt poolt, et Venemaa kavatseb endiselt täita kõik väljakuulutatud ülesanded ja saavutada Ukrainas püstitatud eesmärgid.
Samas teatas Putin, et Venemaa kavatseb jätkata oma tuumajõudude lahinguvalmiduse parandamist. Sarmat raketti saab relvastada ka tuumalõhkepeadega.
Relvajõud ja meie relvajõudude võitlusvõime tugevneb iga päevaga, väitis Putin oma kõnes. Samuti kavatseme seda protsessi jätkata, parandame oma tuumajõudude lahinguvalmidust, märkis Putin.
Putin teatas oma kõnes ka, et Venemaa merevägi saab jaanuari alguses uue hüperhelikiirusega raketi Tsirkon.
Alates jaanuarist varustatakse Admiral Gorškovi tüüpi fregatid uute hüperhelikiirusega rakettidega Tsirkon, millel pole siin maailmas vastet, ütles ta.
Venemaa plaanib rajada oma laevastiku baasid ka kahte okupeeritud Ukraina linna: Mariupoli ja Berdjanskisse.
Putini sõnul on strateegiliste jõudude relvastamine moodsate relvadega viis saavutada Ukraina sõjas seatud eesmärgid. Selle saavutamiseks teatas ta, et relvajõudude rahastamisele piiranguid ei seata.
Venemaa annab oma relvajõududele kõik, mida nad nõuavad, märkis ta.
Samas ütles Putin, et Venemaa väed on saanud Ukraina lahingutes palju kogemusi. Ta tõstis eriti esile droonidega saadud kogemusi, mis on tema sõnul end tõestanud.
Putin sai kolmapäeval Šoigult ettekande relvajõudude tegevusest ja sõjalistest saavutustest möödunud aasta jooksul. Šoigu väitis oma kõnes, et Vene relvajõud „hävitavad” Ukraina sõjalist võimekust, kuid süüdistas lääneriike ka sõja venitamises.
Kaitseministri sõnul tugevdas sügisel korraldatud osaline mobilisatsioon Vene relvajõudude lahinguvõimet. Ta kavatseb teha ettepaneku tõsta sõjaväekohustuse vanust praeguselt 27 aastalt 30 aastale, et saada rohkem mehi reservi.
