Poola asjatundja: Valgevenest võib küll tulla rünnak ja Venemaal on eelis, kuna rindejoon on lühem – võimalik on NATO sekkumine sõtta

Erinevalt Ukraina luurest leiab Poola sõjaline asjatundja, et Valgevenest võib tulla küll uus rünnak Kiievi pihta ja seekord on Venemaal eelis, sest rindejoon on lühem.

Poola sõjaväeekspert, ettevõtte Rochan Consulting direktor Konrad Muzyka rääkis raadiojaama Vabadus Valgevene teenistusele, et Valgevene väed valmistuvad sõjaliseks operatsiooniks. Võimalik on ka NATO sekkumine sõtta, mille jaoks Valgevenet nö reservis hoitakse.

Järgneb intervjuu Konrad Muzyka’ga:

Kas olete viimasel ajal näinud märke, et Valgevene relvajõud valmistuvad Ukraina sõjas otseselt osalema?

Kahjuks ei ole mul sellele küsimusele selget vastust. Minu vastus on: „Jah ja ei.” Jah, sest kui vaadata Valgevene relvajõudude väljaõppe tempot ja kõike, mida nad aprillis-mais tegid, siis need on näitajad, mis näitavad, et nad valmistuvad sõjas osalema.

Tegelikult testiti aprillist maini kogu sõjalist potentsiaali, mida tuleb testida, kui riik kavatseb sõjas osaleda. See ei puuduta ainult puhtsõjalist potentsiaali – nagu tanki- või mehhaniseeritud pataljonide paigutamine, õhu- või õhutõrjeoperatsioonid, logistiline toetus jne. Arvestame ka nn „pehme potentsiaaliga” – riigi võime mobiliseerida, luua uusi territoriaalkaitse pataljone, relvajõudude võimet osutada oma isikkoosseisule arstiabi. Ja on selge, et nende valdkondade uurimine oli üsna aktiivne. Nagu ma ütlesin, mõjutasid need peaaegu kogu relvajõudude potentsiaali. Sellised asjad kinnitavad veenvalt vastust: „Jah, Valgevene relvajõud valmistuvad sõjas osalema.”

Kuid teisest küljest tuleb meeles pidada, et Valgevene relvajõudude läbiviidavate õppuste ulatus on tegelikult üsna väike. Kui valgevenelased viisid läbi erinevat tüüpi vägede ühiseid lahinguoperatsioone simuleerivaid koolitusi, oli see väga väikesemahuline. Seal oli näiteks tankide või jalaväe lahingumasinate kompanii koos täiendava suurtükiväe ja lennundusega. See teema on Valgevene relvajõududele väga tüüpiline. Nad teevad palju asju, kuid väga väikeses mahus. Ja me ei tea kindlalt, kas nad ei oska või ei taha suuremahulist õppust läbi viia. Näiteks pole nad kunagi kasutanud midagi terve brigaadi suurust. Seetõttu on mul segased tunded Valgevene relvajõudude ja nende sõjas osalemise võime suhtes. Kuid ilmselgelt pöörame sellele väga suurt tähelepanu. Kuid mis kõige tähtsam: me pole seni näinud tõendeid selle kohta, et Valgevene relvajõud oleksid lahkunud mõnest oma baasist, staabi paigutamise kohast. Me ei tähelda, et Valgevenes toimuks mobilisatsioon. Valgevene relvajõudude paigutus ei ole muutunud, nad on endiselt kaitsepositsioonidel. Aga minu mure on see, et kui antakse käsk relvajõud mobiliseerida, siis saab seda suhteliselt kiiresti teha.

Aleksandr Lukašenka on korduvalt väitnud, et Valgevenet ohustavad Poola ja Leedu. Arvestades Valgevene relvajõudude hiljutist väljaõpet, kui tõenäoline on, et nad on rohkem keskendunud kaitseoperatsioonidele – olenemata sellest, kui usaldusväärsed need ohud on? Kas see meenutab rohkem võimaliku Ukraina-vastase agressiivse operatsiooni ettevalmistamist?

Varem oli Vene-Valgevene ühisõppustel alati kaks etappi. Esimene faas on kaitsev, kui mõni kolmas osapool – näiteks Ukraina, Poola või NATO üldiselt – ründab Valgevenet. Ja siis, kui see rünnak tõrjutakse, lähevad Venemaa ja Valgevene väed vastupealetungile, et lüüa NATO väed või ukrainlased välja. Aga stsenaariumide osas ei ole minu meelest suurt vahet, kuidas Valgevene suudab end kaitsta näiteks Ukraina või Poola vastu. Kuigi on selge, et Poolal on suurem potentsiaal tänu sellele, et ta on osa NATO-st, ja sellega ei saa Valgevene üksi silmitsi seista. Ütleksin isegi, et praegusel etapil Valgevene vaevalt suudaks üksi Ukrainale vastu seista. Kuid tegelikult valmistuvad Valgevene relvajõud kiireks ühiseks sõjaliseks operatsiooniks mingisuguse ohu vastu. Mul on raske hinnata, kas Ukraina või NATO näevad selles praegu ohtu.

Suurem osa õppustest toimuvad riigi lääneosas ja teoreetiliselt viitab see väidetavalt Poolale või NATO-le tervikuna. Valgevene lõunaosas korraldatakse õppusi väga vähe. Kuid samas ei pruugi see midagi näidata. Mõne päevaga on võimalik jõud ühest piirkonnast teise viia.

Kui vaadata Ukraina sõja viimaste kuude sündmusi, siis kas võib öelda, et sõjaliste operatsioonide suund on põhjalikult muutunud? Ja kas teie arvates on hiljutised sõjalised sündmused toonud Valgevenet lähemale otsesele sõjategevuses osalemisele või vastupidi?

Kui Ukraina pealetung Harkivi oblastis septembris toimus, arvasin, et on tõenäoline, et sõda saab mõne kuu pärast läbi. Kui Ukraina pealetung selles suunas oleks jätkunud, siis võib-olla oleks praegu hoopis teistsugune olukord, mille käigus oleks vähemalt suur osa Luhanski oblastist juba vabastatud. Kuid on selge, et pärast Harkivi pealetungi pidi Moskva mõistma, et Venemaa kaotab selle sõja. Nad pidid võtma otsustavaid meetmeid, et vältida Venemaa positsioonide täielikku lüüasaamist ja kokkuvarisemist kogu Ukrainas. Siit algas mobilisatsioon ja nüüd on Venemaal lõpuks võimalus rindejoon isikkoosseisuga täita.

Loomulikult on nende väljaõpe ja varustus väga nõrk, kuid see pole kõige olulisem. Tähtis on vägede arv rindel ja suutlikkus hoida Venemaa Föderatsiooni kaitseliine Ukrainas. Ma arvan, et Herson süvendas neid probleeme veidi, kinnitas, et Ukrainal on selles sõjas initsiatiiv ja see algatus näib jätkuvat ka talvekuudel. Kuid samas tuleb meeles pidada, et pärast Hersonist taganemist rindejoon lühenes ja nüüd on Venemaal rindel rohkem jõude. Ehk siis Vene vägede koondumine rindejoonele on suurenenud. Ja hoolimata lüüasaamisest on neil nüüd ruutkilomeetri kohta rohkem sõdureid kui varem. Nüüd on Ukraina rindejoon lühem, eriti veebruariga võrreldes. Ja võib öelda, et Venemaal on praegu rohkem vägesid kui veebruaris ja samas on rindejoon lühem. Seetõttu on jõudude kontsentratsioon suurem. See peaks mängima Venemaa kasuks.

Aga president Lukašenka osas, ausalt öeldes, on mul väga raske tema plaane hinnata. Sest ta saadab väga segaseid signaale. Sõja alguses eeldasime, et Valgevene osaleb selles aktiivsemalt ja viib osa oma vägedest sõjatsooni. Valgevene pole aga separatistlikke vabariike veel tunnustanud…

Aga separatistlikke vabariike enam pole. Venemaa sõnul on see juba osa Venemaa Föderatsioonist ja Lukašenka näib seda de facto tunnistavat.

Jah, praegu on. Aga kui Venemaa tunnustas neid veebruaris iseseisvate riikidena, ei teinud Lukašenka sama, eks? Ja ta ei tunnustanud neid üldse enne, kui nad Venemaa koosseisu arvati.

Nii et ma ei usu, et tema positsioon on nii nõrk, kui paljud arvavad. Ta pole ilmselgelt nii nõrk, kui ma arvasin. Aga jällegi, ma ei tea, milline on Valgevene roll selles sõjas. Nüüd tean, et Valgevene relvajõud valmistuvad sõjas osalema. Kuid praeguses etapis ma ei tea, kas see on lihtsalt pettus, maskeering, et Ukraina vägede tähelepanu kõrvale juhtida Valgevene piiri kaitsmiselt, või on see tõeline katse valmistuda sõjaks.

Võib-olla on see provokatiivne küsimus, kuid puhtsõjalisest vaatenurgast, kui te oleksite Venemaa kindralstaabi ülem Gerassimov, ütleksite Putinile: „Sundige Lukašenkat tooma oma relvajõud lahingusse ja me käivitame pealetung põhjast, Valgevenest.” Kas see oleks sõjalisest vaatenurgast võimalik?

Usun, et rünnak põhjast oleks äärmiselt raske ülesanne. Sealne maastik on manööverdatavateks lahingutegevuseks väga raske ja ma tean, et ukrainlased on mitu kuud valmistunud selliseks stsenaariumiks – Valgevene koordineeritud pealetungiks. Olenemata sellest, kas tegemist on Vene-Valgevene ühisvägedega või ainult Vene vägedega. Siin pole kahtlust – Ukraina kaitsepositsioonid on praegu palju paremad kui veebruaris. Seetõttu oleks minu arvates kõigil Valgevenest tulevatel jõududel suuri probleeme.

Aga kui me pöördume tagasi küsimuse juurde, mille te mulle esitasite, siis kas Valgevene kaasamine sõtta on Venemaa huvides? – tuleb meeles pidada, et Gerassimov ja teised Venemaa väejuhatuse esindajad peaksid mõtlema ka NATO võimalikule osalemisele selles sõjas. Ühel hetkel võib Venemaa silmitsi seista teiste vastastega – mitte ainult Ukraina, vaid ka NATO vägedega. Seetõttu on Valgevene nende arusaamise kohaselt kohal ilmselt reservriigina, kes seisab silmitsi ülesandega võidelda NATO vägedega. Võib-olla nad arvavad nii, ma ei tea.

Kui Venemaa loodab sõdida ainult Ukrainaga, siis ilmselt jah – Putin ja Gerassimov tahaksid Valgevene sellesse sõjategevusse kaasata, et omada rohkem sõdureid ja venitada ukrainlaste vägesid. Kuid me peame vaatama laiemas kontekstis. See seisneb selles, et NATO lisajõudude paigutamine Poolasse ja Balti riikidesse venitab venelaste ja valgevenelaste vägesid. Samuti peavad nad suutma sellele ohule reageerida.

Kui palju Vene vägesid on teie andmetel praegu Valgevenes? Ja kas võib öelda, et need on enamasti mobiliseeritud inimesed, kes toodi õppustele?

Praegu vaatame arvu umbes 5 tuhat, võib-olla vähem. Baranovitši lähedal on suur polügoon, mis mahutab ligikaudu 3000 inimest. Kuid sealne sõidukite arv viitab palju väiksemale arvule – umbes tuhat või veidi rohkem.

Teistel harjutusväljadel toimuva kohta meil infot ei ole, kuid me ei hinda Valgevenes viibivate Vene sõdurite arvuks rohkem kui 5000 inimest. Ja jah, need on enamasti reservväelased. Ma ei arva, et tegemist on lahinguvalmis üksustega, sest enamik, kui mitte kõik, on praegu Ukrainas operatsioonidel. Nüüd on nad kas Ukrainas või piirialadel, kust rotatsioon toimub.

Mõned analüütikud avaldasid versiooni, et venelased saadavad üha rohkem vägesid väljaõppele Valgevenesse ja kasutavad seda sõjalist jõudu kevadel, mil need mobiliseeritud väljaõppe saavad. Pealegi saab neid kasutada Ukraina ründamiseks Valgevenest. Mis te arvate, kui kaua kuluks sellise stsenaariumi korral sellise lahinguvalmidusega väe organiseerimine, mis oleks võrreldav sellega, mis meil oli selle aasta veebruaris? Ja kui kaugele ette näete, ja mitte ainult teie, vaid ennekõike Lääne eriteenistused, et sellist jõudu valmistatakse ette?

Olen üsna kindel, et näeme muutusi Valgevene relvajõududes või Vene kontingendis Valgevenes. Arvestades, et meil on juurdepääs satelliidipiltidele ja kaasaegse maailma avatuse tõttu, arvan, et saame näha suurte sõjaväeüksuste ümberpaigutamist kogunemispunktidest, nagu Obuz-Lisnovski polügoon Baranovitši lähedal, kus praegu asuvad venelased.

Ma arvan, et see on väga märgatav ja ma ei usu, et meil oleks sellega probleeme. Kas Venemaa suudab luua grupi, mis on võrreldav veebruariga? Ei, ta ei saa seda teha. Veebruaris saatis Venemaa Valgevenesse märkimisväärse osa oma ida sõjaväeringkonnast, mida toetas märkimisväärne dessantüksuste kohalolek. Kõik need väed said Kiievi lähedal suure kaotuse osaliseks. Seejärel paigutati erioperatsiooni väed Luhanski ja Harkivi oblastisse, kus neid samuti oluliselt hävitati. See annab põhjust väita, et Venemaa ei suuda taastoota neid jõude, mis vähemalt osaliselt meenutavad veebruaris olnud vägesid. Samas sõltub Vene reservväelaste väljaõpe väga palju sellest, milliseid otsuseid Kremlis vastu võetakse.

Osa reservväelasi saadeti juba Ukrainasse ja nad surid seal. Juba 2 päeva pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist tulid teated mobiliseeritud reservväelaste naasmisest Venemaale kirstudes. Seetõttu me ei tea, kui kaua kestab Vene sõjaväe väljaõpe Valgevenes – mitmest päevast mitme nädala või isegi kuuni. Kahjuks ei saa me teada, mis on nende vägede eesmärk enne, kui nad hakkavad ümber paiknema. Kui nad hakkavad piiri poole liikuma, viitab see tõenäoliselt pealetungi ettevalmistamisele Valgevene territooriumilt Ukrainasse.

Võib-olla on Venemaa polügoonid täis ja Valgevenet kasutatakse ainult väljaõppeks ning pärast väljaõpet saadetakse need sõdurid tagasi Venemaale ja Ukraina rindele ning Valgevene territooriumilt pealetungi ei toimu.

Kui vaadata, kuidas Valgevene territooriumi ja infrastruktuuri viimastel kuudel kasutatakse, siis kas näete olulisi muutusi võrreldes eelmiste kuudega? Ja kas teil õnnestus kinnitada teadet, et Ukraina pommitamiseks kasutatud Iraani droonid lasti välja Valgevene territooriumilt?

Kas ma olen näinud tõendeid selle kohta, et see on tõsi? Ei, ma ei ole näinud. Kuid ma usun, et ukrainlased olid sellistes asjades üsna siirad, pean nende teateid Valgevene territooriumi kasutamisest Iraani droonide väljalaskmiseks üsna usaldusväärseks. Ja ausalt öeldes poleks see üllatus, sest Venemaa ei kasutanud Valgevene õhuruumi mitte ainult „maa-maa”-klassi rakettide väljalaskmiseks, vaid ka Ukrainale õhust Valgevene territooriumi kohal ründamiseks. Kuid me ei ole suutnud neid drooniteateid iseseisvalt kinnitada.

Kas näete Valgevene territooriumi ja infrastruktuuri kasutuses praegu olulisi muutusi võrreldes eelmiste kuudega?

Ei, ma arvan, et muutusi pole toimunud. Näib, et Valgevene jätkab Vene vägede varustamist mitte ainult varustuse, vaid ka toiduga. Samuti oli teave, et üks Valgevene peastaabi meditsiiniteenistuse üksustest saadeti Obuz-Lisnovski polügoonile, et osutada seal paiknevatele Vene vägedele meditsiinilist abi. Kuid jällegi on see sama, mis ilmnes veebruaris ja märtsis. Ma ei näe selles mingit muutust.

Kas olete täheldanud olulisi muutusi ka teistel Valgevene sõjaväeobjektidel, välja arvatud Obuz-Lisnovski polügoon?

Arvatakse, et Vene väed paiknevad kahe-kolme lasketiiru juures. Püüame saada teavet ülejäänud kahe kohta. Üks neist võib olla Vitebski lähedal. Kuid Vene vägede ulatuslikust paigutamisest Valgevenesse pole veel teateid.

Kas näete sõja arengut arvestades võimalikku stsenaariumi, kus ukrainlased võiksid rünnata Venemaa sõjaväeobjekte Valgevene territooriumil?

Arvan, et kui Valgevenest tuleb maapealne rünnak, siis seekord vastab Kiiev sõjalise jõu kasutamisega.

Kui tegemist on Vene-Valgevene ühisrünnakuga, kaalub Ukraina tõenäoliselt ka Valgevene sihtmärkide ründamist. Aga ma arvan, et nüüd on täiesti selge, et kui toimub järgmine maavägede pealetung Valgevene territooriumilt, siis Ukraina vastab sellele rünnakutega vähemalt Venemaa sihtmärkide pihta Valgevenes.

Olete juba öelnud, et Venemaa juhtkond arvestab NATO kasvava kohalolekuga idapiiril. Hiljuti, pärast Poola territooriumile langenud raketiga toimunud intsidenti, mil hukkus kaks inimest, teatas Poola, et paigutab piiri lähedale õhutõrjesüsteemid Patriot, mille Saksamaa lubas saata. Kas näete eskalatsiooni stsenaariume, kus Poola võib sattuda sõtta – võib-olla isegi ilma kummagi poole, kas Venemaa või Poola tahtliku planeerimiseta?

Arvan, et Poola reageeris sellele väidetavale rünnakule üsna tagasihoidlikult. Poola poliitikud näisid ütlevat: „Rahunegem maha. Olukord on ilmselt tõsine, kuid me peame ootama teavet, et kinnitada, mis tegelikult juhtus.” Pean sellist reaktsiooni väga vastutustundlikuks. Ja praeguses etapis ma ei näe olukorda, kus Poola võtaks sõjakama positsiooni. Kui Poola vastu rünnataks rohkem – eriti kui Vene raketid läheksid kursilt kõrvale ja maanduksid Poolas, tappes poolakaid, tekitaks see kindlasti häire ja seda arutataks laiemas NATO alliansis. Aga praegu ma selliseid sündmusi ette ei näe.

Millised tegurid määravad kõige enam sõja arengut lähikuudel ja võib-olla ka kevadel?

Ukraina poolelt arvan, et see on stabiilne juurdepääs Lääne relvadele. Sest üha selgemini hakkab silma, et Ukraina sõjaline võimekus sõltub suuresti NATO riikide ja teiste Lääne partnerite abist. Mis puudutab Venemaad, siis me räägime stabiilsest isikkoosseisu suurenemisest. Toimus ainult üks mobilisatsioonilaine. Venemaa võimud väidavad, et teist lainet ei tule, aga ma pole selles kindel. Lõppude lõpuks, kui venelased saavad rindel lüüa, jääb Venemaale ainsaks vastuseks saata lahingusse rohkem vägesid, mis tähendab rohkem surmajuhtumeid nii Venemaa kui ka Ukraina poolel.

Kui praegused suundumused püsivad – Lääs tarnib pidevalt relvi ja Venemaa korraldab teise mobilisatsioonilaine –, kuidas näete jõudude tasakaalu?

Seda on äärmiselt raske prognoosida. Tuleb meeles pidada, et Ukraina ei ole veel alustanud uut mobilisatsioonilainet vastuseks Venemaa mobilisatsioonile. See tähendab, et ukrainlased on üsna kindlad, et neil on nüüd piisavalt vägesid venelaste alistamiseks.

Kui Venemaa viib läbi lisamobilisatsiooni, vastavad ukrainlased suure tõenäosusega samaga. Ja ma kardan, et see muutub kurnamissõjaks. Ja potentsiaalselt on Venemaal mobiliseeritavaid inimesi rohkem kui Ukrainas. Kui arvestada kurnamissõda, siis on Venemaal suurem võimalus selline sõda võita. Kuid tuleb arvestada paljude tingimustega ja sõda on ettearvamatu. Sõda ei arene lineaarselt. Peame iga päev sündmusi jälgima ja püüdma neid analüüsida.

Kuid ilma uute mobilisatsioonideta, praeguseid suundumusi arvestades, kuidas näete järgmise paari kuu stsenaariumi kuni kevadeni?

Arvan, et ukrainlased suudavad läbi viia veel ühe suuremahulise operatsiooni. Vaatame, kas Zaporižjas või Luhanski oblastis. Siin tasub silmas pidada ukrainlaste ja venelaste varustuse erinevust. Venelastel talvevarustus praktiliselt puudub ja ukrainlased on talveoperatsioonideks palju paremini ette valmistatud. Järgnevad kuud on venelastele äärmiselt rasked.

Kommentaarid
(Külastatud 982 korda, 1 külastust täna)