NATO juht: Venemaa on valmis pikaks sõjaks ja Lääs peab saatma relvastust Ukrainale, kuni Venemaa pole võimeline lahinguväljal võitma

Venemaa president Vladimir Putin „planeerib pikka sõda” ja Lääs peab jätkama relvade saatmist Ukrainale, kuni Venemaa „ei suuda lahinguväljal võita”, ütles NATO juht.

Venemaa on valmis pikaajaliseks sõjaks Ukrainas, ütles alliansi juht Jens Stoltenberg täna reedel, 16. detsembril.

Stoltenberg kommenteeris olukorda pärast seda, kui Putin saatis kolmandat päeva Läänele tuumasõnumi koos uue strateegilise raketiga Jars, ning täna vallandus viimane laastav rünnak Ukraina vastu, vahendab Daily Mail.

Peaaegu 10 kuud pärast Moskva sissetungi on Kiievi väed tekitanud Kremlile mitu lüüasaamist, mille tulemusena on vabastatud suur hulk territooriume.

NATO peasekretär Stoltenberg hoiatas aga, et pole märke, et Putin oleks „loobunud oma üldisest eesmärgist kontrollida Ukrainat”.

„Me ei tohi Venemaad alahinnata. Venemaa plaanib pikka sõda,” ütles Stoltenberg intervjuus.

„Me näeme, et nad mobiliseerivad rohkem jõude, et nad on valmis kandma ka palju kaotusi, ja nad püüavad saada ligipääsu rohkematele relvadele ja laskemoonale,” lisas ta.

„Me peame mõistma, et president Putin on valmis selles sõjas olema pikka aega ja alustama uusi pealetunge.”

NATO liitlased eesotsas USA-ga on saatnud Ukrainale miljardite dollarite eest relvi, mis on aidanud selles konfliktis olukorda muuta ja Moskvat tõrjuda.

„Tõenäoliselt lõpeb see sõda läbirääkimiste laua taga, nagu enamik sõdu,” ütles Stoltenberg, rõhutades, et iga lahendus peaks tagama „Ukraina valitsemise suveräänse ja sõltumatu riigina”.

Stoltenberg ütles: „Kiireim viis selle saavutamiseks on neid sõjaliselt toetada, et president Putin mõistaks, et ta ei saa lahinguväljal võita, vaid peab maha istuma ja heas usus läbirääkimisi pidama.”

Vastuseks tagasilöökidele lahinguväljal on Moskva vallandanud rakettide ja droonide löögid Ukraina energiataristu vastu. Nad on rivist välja löönud olulised osad taristust ja matnud tsiviilisikud rusude alla.

Peaaegu kõik Ukraina suuremad linnad langesid tänase reedese rünnaku alla – plahvatustest teatati pealinnas Kiievis, suuruselt teises linnas Harkivis ja riigi kesklinnas asuvas Krõvõi Rihis, kus tabamuse sai kortermaja, kus inimesed olid lõksu jäänud.

Vene võimude poolt avalikustatud kaadrid näitasid strateegilise raketi Jars – mida saab tuumalõhkepeaga varustada ja mis on sihitud Euroopasse ja USA mandriosssa – uut asukohta Tveri oblastis Moskvast põhja pool.

See ilmus päev pärast seda, kui ilmusid klipid järjekordsest Jarsi raketist, mis laaditi maa sisse Kozelski baasis, mis asub Moskvast 250 kilomeetrit lõuna pool.

USA aruannete kohaselt on Washington lõpetamas plaani saata Ukrainasse oma kõige arenenumad Patrioti raketipatareid, et neid täiendada teiste Kiievile tarnitavate lääneriikide õhukaitsesüsteemidega.

Stoltenberg ütles, et käimas on arutelu Patrioti rakettide kohaletoimetamise üle, kuid juhtis tähelepanu sellele, et NATO liitlased peavad tagama piisavalt laskemoona ja varuosi, et seni saadetud relvad töötaksid.

„Meil on liitlaste vahel dialoog täiendavate süsteemide üle, kuid üha olulisemaks muutub kõigi tarnitavate süsteemide toimimise tagamine.”

Ukraina nõuded rohkemate relvade ja tohutu laskemoona pealevoolu järele on tühjendanud NATO liikmesriikide varud ja tekitanud kartusi, et alliansi kaitsetööstus ei pruugi olla võimeline piisavalt tootma.

„Me suurendame tootmist just selleks, et saaksime nii heidutus- ja kaitseotstarbel täiendada oma varusid, kui ka jätkata Ukrainale pikaajalist tuge,” ütles Stoltenberg.

Lühiajalises perspektiivis tähendab see rohkem vahetusi tehastes, et maksimeerida toodangut ja aja jooksul tugevdada relvade ühisoste ja anda tööstusele „pikaajalisi nõudlussignaale, et nad saaksid rohkem investeerida”, ütles ta.

Putini täiemahuline sissetung Ukrainasse on olnud Lääne jaoks seismiline šokk. See on sundinud NATO-t läbi viima oma suurima kohanemise pärast külma sõja lõppu, tugevdades massiliselt oma idatiiba, ning näinud Soome ja Rootsi survet alliansiga liitumiseks.

„See on kõige ohtlikum julgeolekukriis, milles me Euroopas pärast Teist maailmasõda oleme olnud,” ütles Stoltenberg. „See on julgeoleku jaoks pöördeline hetk.”

Stoltenberg ütles, et kuigi Putini tuumaähvardused on hiljuti vähenenud, jääb allianss valvsaks ja jälgib pidevalt nende tegevust. „Tuumaretoorika seoses tuumarelvade võimaliku kasutamisega on hoolimatu, ohtlik,” ütles NATO juht.

„Tema eesmärk on loomulikult takistada meid Ukrainat toetamast, kuid see tal ei õnnestu,” märkis Stoltenberg.

Stoltenbergi praegune ametiaeg NATO juhina peaks lõppema 2023. aasta lõpus, pärast seda, kui liitlasliidrid pikendasid Ukrainas puhkenud sõja tõttu märtsis tema ametiaega aasta võrra.

63-aastane Norra endine peaminister ei olnud kindel, kas ta järgmisel aastal kindlasti sellelt ametikohalt lahkub, öeldes vaid: „Mul pole muid plaane”.

Teda ei häiri üleskutsed, et tema asemele võib NATO saada esimese naispeasekretäri. „Minu eesmärk on oma kohustuste täitmine NATO peasekretärina viisil, mis tagab selle alliansi koos püsimise,” ütles ta. „See on minu ainus fookus ja siis jätan riigipeade ja valitsusjuhtide otsustada, mis saab pärast minu ametiaega.”

Kommentaarid
(Külastatud 438 korda, 1 külastust täna)