Ameerika ametnikud leiavad, et kui Venemaa tugevdab kaitset ja õpib vigadest, on Ukrainal maa tagasi vallutamine üha keerulisem.

Sõda Ukrainas jõuab peagi teise aastasse ning Ukraina vägedel on palju keerulisem territooriumi tagasi vallutamine Vene vägedelt, kes on keskendunud oma alles jäänud territooriumi kaitsmisele, mitte riiki sügavamale tungimisele, väidavad Ameerika ametnikud väljaandele New York Times.

Sõja esimese 10 kuu jooksul on Ukraina sõjavägi – märkimisväärse Ameerika toetusega – seljatanud ebapädeva Vene sõjaväe, hoidnud seda paigal ning seejärel vallutanud tagasi sadu ruutkilomeetreid ja ainsa oblasti pealinna, mille Venemaa oli vallutanud.

Vaatamata Venemaa lakkamatutele rünnakutele tsiviiltaristu vastu, on Ukraina alates septembrist endiselt rindejoonel initsiatiivi hoidnud. Kuid tõenäoliselt muutub sõja käik lähikuudel, kuna Venemaa parandab oma kaitset ja saadab rohkem sõdureid rindejoonele, muutes Ukrainal raskemaks sel aastal kaotatud tohutute territooriumide tagasivõitmise, selgub USA valitsuse hinnangutest.

Kõik need tegurid muudavad sõja teise aasta kõige tõenäolisema stsenaariumi ummikseisuks, kus kumbki armee ei saa hoolimata intensiivsetest võitlustest juurde võita palju maad.

„Ma arvan, et Ukrainal on palju lihtsam territooriumi kaitsta kui territooriumi tagasivõitmiseks pealetungile minna,” ütles Pentagoni endine kõrge ametnik ja Venemaa ekspert Evelyn Farkas. „Peame pakkuma ukrainlastele selleks vajalikku varustust ja koolitust,” lisas Farkas, kes on praegu McCaini Instituudi tegevdirektor.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski palus sellist abi, kui ta kohtus kolmapäeva õhtul president Bideniga ja esines kongressile, mis oli tema esimene visiit väljaspool riiki pärast sõja algust.

Viimase kuue kuu jooksul on Ukraina väed aeglustanud Venemaa edasitungi idas Donbassis, võtnud tagasi suure maa-ala kirdes ja saavutanud kontrolli lõunapoolse suure linna Hersoni üle. Kuid võitudega kaasnesid suured kulud: hukkus tuhandeid Ukraina sõdureid ja kulutati tohutul hulgal laskemoona, eelkõige suurtükiväe moona. Ukraina kasutas suure osa aastast nädalas palju rohkem moona kui USA suutis toota terve kuuga.

Kuigi Ukraina sõjavägi on järjekindlalt olnud üle Vene armeest, on Ukraina kõrged ametnikud hoiatanud Venemaa suure pealetungi võimaluse eest. Kuid Ukraina sõjaeksperdid väidavad, et Venemaal ei ole vägesid oluliseks pealetungiks järgmise paari kuu jooksul.

Ukraina ametnikud on öelnud, et kavatsevad jätkata oma vasturünnakut venelaste vastu. Keskendutakse lõunale, kus Ukraina sõjaline ja poliitiline juhtkond usub, et neil on vaja Venemaa vägede vastu edu saavutada, et taastada Ukraina kriitilise tähtsusega territoorium.

Ameerika ametnikud väidavad, et Ukraina väldib suure tõenäosusega oma armee otse Krimmi saatmist ja loodab selle asemel rohkem erioperatsioonidele – sarnaselt rünnakule Kertši väina sillale, mis katkestas olulise Venemaa varustusliini – ja õhurünnakutele, et rünnata Venemaa sõjalisi positsioone Krimmis.

Ukraina ametnikud on oma Ameerika kolleegidele öelnud, et Venemaa vägede ründamine Krimmis on ülioluline. Anonüümseks jääda soovinud USA ametnike sõnul muretsevad ukrainlased, et kui nad seal survet vähendavad, annab see venelastele võimaluse viia rohkem vägesid või kaitsevarustust teistesse piirkondadesse.

Ukraina on toetunud ka Ameerika luurearuannetele, mis näitavad täpselt, kus Vene armee on kõige nõrgem. Ukraina sõjaväe vasturünnak Harkivi juures septembris oli edukas osaliselt seetõttu, et ukrainlased seisid silmitsi ettevalmistamata Vene vägedega. Ameerika ametnikud ei usu, et isegi Vene väejuhatus teadis, kui nõrgad need väed olid või kui halvasti olid nad valmistunud Ukraina rünnakuks.

Ameerika ametnikud jätkavad Venemaa liinide nõrkade kohtade otsimist, jahtides kurnatud üksusi, mis võivad Ukraina surve tõttu ära kustuda. Nende habraste üksuste leidmine võimaldab Ukraina vägedele väiksemaid võite, ütlesid Ameerika ametnikud.

„See sõda on meile näidanud, et Ukrainat on parem mitte alahinnata,” ütles intervjuus kaitseministri asetäitja Colin Kahl. Sellegipoolest ei piisa Kiievi võimekusest anda tõhusaid rünnakuid Venemaa baaside ja varustusliinide vastu Moskva vägede välja ajamiseks nendest riigi osadest, kuhu nad on koondunud.

Ukraina vägede väiksemad läbimurded lähikuudel ei too tõenäoliselt kaasa Vene armee ulatuslikku kokkuvarisemist, väidavad need Ameerika ametnikud, kuid tõenäoliselt ei saavuta Venemaa midagi, mis meenutaks Ukrainas ulatuslikku sõjalist võitu.

Kogu sõja vältel on Venemaa edasiliikumist takistanud rida vigu. Vene väed sisenesid Ukrainasse eesmärgiga Kiiev ümber piirata ja seejärel vallutada, kukutada Zelenski valitsus ja katkestada Ukraina lõunapoolne juurdepääs Mustale merele.

Ainus vähesel määral edukas neist jõupingutustest oli rünnak lõunast, mis lõpuks võimaldas Vene vägedel pärast pikaajalist lahingut Herson vallutada ja rajada maasild Krimmi. (Kuigi nad ei saavutanud kunagi oma algset eesmärki – Odessat.) Kuid isegi lõunapoolne rünnak soikus ja 10 kuud hiljem on Herson tagasi ukrainlaste käes.

Kui Vene üksused keeldusid käske täitmast, olid Vene kindralid sunnitud minema rindele, et üksusi järgi aidata. Ja kui need kindralid asusid sidesüsteemide läheduses, avalikustasid nad oma positsioonid, võimaldades Ukraina vägedel tappa mitu Vene kindralit, väidavad Ameerika ametnikud. Kuna Vene väed ei suutnud tagada õhuülekaalu, võitlesid Vene väed sõja esimesed kuud ohtlikus olukorras, kus piloodid olid sunnitud alustama rünnakuid piirilt ja seejärel naasma tagasi ohutusse kohta Venemaale või Valgevenesse.

„See sõda eelistab pädevaid ebakompetentsetele, nagu kõik sõjad,” ütles Ameerika Ettevõtlusinstituudi teadlane Frederick W. Kagan, kes kirjutab regulaarselt Venemaa operatsioonidest Ukrainas. „Venelased pole olnud edukad, sest nad näitavad oma tavapärast ebakompetentsust.”

Kuid Ameerika ametnike sõnul on tõendeid selle kohta, et Kreml hakkab lõpuks oma vigadest õppima. Sõda on pandud juhtima kindral Sergei Surovikin, kes Ameerika ametnike sõnul viib keerukaid sõjalisi operatsioone tõhusamalt läbi.

Viimastel nädalatel on Ukraina sõjaväeametnikud öelnud, et Moskva on korraldanud tugevdatud õhurünnakuid armee kaitseliinidele, suurendades ukrainlaste kaotusi.

Nii jabur kui ka Venemaa esialgne 300 000 reservväelase osaline mobiliseerimine oli, on nende arvukus nüüd kaitseliinidel muutumas. Ja kui need väed ei kannata halva talve tõttu, mis on kehva logistika ja halva juhtimise korral võimalik, liiguvad nad kevadeks üha enam edasi, ütlesid Ameerika ametnikud.

Samuti kaevavad Vene väed kaitsepositsioone ja ehitavad kaevikuid ning nad on loobunud piirkondadest, mille hoidmiseks on vaja suuremat hulka sõdureid, liikudes selle asemel lihtsamini kindlustatavatele positsioonidele.

Ameerika ametnike sõnul on Hersonist taganemine hea näide sellest, kuidas Venemaa on sellest sõjast õppinud. Kui president Vladimir Putin algselt blokeeris sellise sammu, siis kindral Surovikin väitis, et see oli vajalik, kuni Putin leebus. Taganemine võimaldas Vene vägedel kasutada Dnipro jõge, et kaitsta end Ukraina edasise rünnaku eest; Ameerika ametnike sõnul oli tegemist keeruka sõjalise operatsiooniga, millist sõja alguses ei nähtud.

Alates oktoobrist Vene vägesid juhtinud kindral Surovikin kasutab strateegiat, mis rõhutab strateegilist kaitset, väidavad need USA ametnikud. Ta on seni suutnud parandada kaitset ja süstida distsipliini Ukraina lõuna- ja idaossa paigutatud Vene vägedesse. Nende praegune võitlus Donbassi idaosas asuvas Bahmutis on piiratud, eesmärgiga kindlustada paremaid positsioone, kust end Ukraina vasturünnaku eest kaitsta.

„Ta kindlustab positsioone ja püüab ehitada kaevikute võrgustikku ning mõistlikumat positsioonide ja kontrollpunktide komplekti,” ütles RAND Corporationi vanempoliitikateadur Dara Massicot telefoniintervjuus.

Massicot ütles, et kindral Surovikin katsetab ka Venemaa õhujõudude jaoks uusi taktikaid, sealhulgas viisi, kuidas nad Ukrainasse rakette välja lasevad, et õhutõrjet segadusse ajada. Need uued Venemaa taktikad toovad tõenäoliselt kaasa ummikseisu, jättes mõlemad pooled võitlema edu saavutamise nimel, kui tõelised läbirääkimised peaksid algama.

Mõnes mõttes on sõda muutumas sõjaks, mis sõltub laskemoonast ja tarvikutest – kahest põhivajadusest, mis võivad kummagi poole võitjaks teha või murda.

„Üha enam on see võitlus Lääne ja Venemaa tööstusbaaside vahel, millele on kaasa aidanud iraanlased, põhjakorealased ja mõned teised riigid,” ütles Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse vanem asepresident Seth G. Jones.

Zelenski Washingtoni saabudes teatas Bideni administratsioon uuest 1,8 miljardi dollari suurusest relvapaketist, mis saadab Ukrainasse ühe Patrioti õhutõrjepatarei koos täppisjuhitava lahingumoonaga hävitajatele ja muu relvastusega. Alates sõja algusest veebruaris on USA saatnud Ukrainale sõjalist abi üle 20 miljardi dollari eest.

Kolmapäeval esitletud pakett sisaldab esmakordselt õhutõrjepatareisid ja täppisjuhitavaid pomme. Seadusandjate ja välisekspertide sõnul on aga maaväeüksuste jaoks vaja veelgi rohkem relvi, et vältida ummikseisu järgmistel kuudel.

Selleks, et ukrainlased läheksid uuesti pealetungile, vajavad nad kahtlemata rohkem suurtükiväge ja laskemoona, ütles hiljuti Kiievit külastanud Massachusettsi demokraatide esindaja esindajatekoja relvajõudude komitees Seth Moulton. „Kuid nad vajavad ka selliseid asju nagu soomukid, tankid ja muud mobiilsed platvormid, mis aitavad neil edasi liikuda vaenlase kindlustatud vägede vastu,” ütles ta.

Ukraina väed vajavad ka pidevat õhutõrjerakettide, soomustõrjesüsteemide, droonide, nn uitava lahingumoona – õhusüsteemide, mis lendavad piirkonnas passiivselt ringi, kuni sihtmärk tuvastatakse – varusid – sõidukeid ja lennukeid. Nad vajavad ka igapäevaseid esemeid nagu varuosad, nafta, petrooleum ja määrdeaineid.

„Nende abistamine ammendunud varude ja katkiste seadmete asendamisel on ülioluline,” ütles Moulton.