Kremliga seotud neonatside poolsõjaväeline grupeering on palunud oma liikmetel edastada luureandmeid piiri- ja sõjategevuse kohta Eestis, Lätis ja Leedus, tekitades muret selle üle, kas Venemaal kavandatakse rünnakut NATO riikide vastu.

Praegu Ukrainas Kremli eest võitleva ja kurikuulsa Wagneri grupiga seotud „Task Force Rusich” ametlik Telegrami kanal palus eelmisel nädalal liikmetel edastada üksikasju piiripunktide ja sõjalise tegevuse kohta kolmes Balti riigis, mis olid varem Nõukogude Liidu osa.

Uudised on tekitanud küsimusi selle kohta, kes juhivad Ukrainas sõdivaid Kremli-meelseid grupeeringuid, vahendab Guardian.

Rusich on tihedalt seotud Wagneri grupiga, sõjaväelise üksusega, mida juhib Vladimir Putini lähedane liitlane ja mis juhib praegu Venemaa pealetungi Ukrainas Bahmuti linna vallutamiseks – see on praegu konflikti kõige ägedam lahing.

Anonüümseks jääda soovinud allikad ütlesid, et Rusichi „erakordne” samm võib viidata pettumisele Kremlis ja pettumisele Putini sõjas Ukrainas.

Nad lisasid, et Kreml võib kaotada kontrolli oma paremäärmuslike Vene poolsõjaliste organisatsioonide üle, mis võivad Ukraina sõja jätkamiseks ära kasutada äärmuslikumaid meetodeid, tekitades NATO riigi ründamise korral hirmu sõjategevuse laienemise ees.

Samas lisasid allikad, et Kremli otsene osalus on ebatõenäoline, sest selle eriteenistusel on kahtlemata juba luureandmed sõjalise ja piiriala tegevuse kohta Balti riikides.

Allikas ütles: „Kas see viitab killustatusele Venemaa süsteemi sees? Mis juhtub, kui venelased kaotavad nende [sõjaväeliste rühmituste] üle kontrolli ja nad hakkavad sooritama operatsioone, mis võivad olukorda kogemata eskaleerida? Tegelik küsimus on: kui palju kontrolli Kremlil tegelikult on?”

Viimased raportid näitavad, et mõnel poolsõjaväelisel grupeeringul, nagu võimsa Vene ärimehe Jevgeni Prigožini asutatud Wagneri grupp, on juba märkimisväärne autonoomia ja sama hea juurdepääs Putinile kui valitsusametnikel.

Kuigi hiljuti on dokumenteeritud suhtlust Rusichi ja Wagneri grupiga seotud veebikanalite vahel, jääb ebaselgeks, mil määral tegutseb rühmitus Wagneri või isegi Venemaa kaitseministeeriumi strateegilise järelevalve all.

Rusich reklaamib end sabotaaži- ja luureväena, kuigi tema sagedased ühisrahastamise jõupingutused viitavad sellele, et Venemaa logistikaoperatsioonid ei toeta seda tõhusalt.

Eelmisel kolmapäeval avaldasid Rusichi ametliku venekeelse Telegrami kanali pidajad postituse, milles palusid Balti riikide kasutajatel anonüümselt jagada sõjalist ja sellega seotud taristuga seotud teavet.

Postitus, mida vaatas üle 60 000 kasutaja, kutsus üles andma teavet sõjaväeüksuste kohta, saatma infot konkreetsete inimeste, nende andmete ja ametite kohta, samuti nende sugulaste ja isiklike sõidukite kohta. Samuti küsiti üksikasju patrullide liikumise ning piiripunktide, seiresüsteemide ja piirivalve sõidukite kohta.

Samamoodi küsiti andmeid piiril asuvate sidetornide ja turvaseadmete kohta, samuti piirialadel asuvate kütuseladude ja turvasüsteemide koordinaate.

Rusichi võitlejaid, kes on kurikuulsad oma jõhkruse poolest Süürias ja 2014. aasta sõja Krimmis, on avalike luureandmete põhjal märgatud Ukraina Donbassi ja Harkivi piirkonnas ning Hersonis.

USA rahandusministeerium teatas septembris, et kehtestab Rusichi vastu sanktsioonid.

Hiljutised raportid näitavad, et Bideni administratsioon kaalub nüüd Wagneri grupi nimetamist välismaiseks terroriorganisatsiooniks. Grupp pälvis laialdase hukkamõistu pärast seda, kui postitas õudse video hukkamisest, kus ta vabanes endisest võitlejast, kes põgenes Ukrainasse, kuid grupp ta ilmselt tagasi saadetuna tabas.