Soome positsioon õpitulemusi mõõtvates PISA uuringutes muudkui langeb, Eesti oma aga samal ajal tõuseb. Soome asjatundjad on olukorra pärast mures.

Iga seitsmes põhikooli lõpetaja ei oska korralikult lugeda. Ehk siis 28 õpilasega klassist neli ei oska korralikult lugeda, mis on üsna murettekitav, ütles Helsingi ülikooli dotsent Aino Saarinen.

Saarinen ütles, et matemaatika ja loodusteaduste tase on langenud ühe klassiastme võrra. Ka tööandjad on selle pärast mures, vahendab MTV.

Matemaatika- ja loodusteaduslik kompetents meil langeb meil ja vastavalt eestlastel tõuseb. Siis on neid tippeksperte (Eestis) rohkem, ütles keemiatööstuse juhtivekspert Anni Siltanen.

Keemiatööstus on koos teiste erialaliitudega uurinud PISA arengut Soomes ja Eestis. Siltaneni sõnul toetutakse Eestis üha enam traditsioonilistele õpetamisvormidele, Soomes on aga õppetöö reformitud enesejuhtivamas suunas.

Dotsent Saarinen hindab, et varasema PISA eduga on Soomes juurdunud liiga tugev usk, et „jah, siin me teame, kuidas asju aetakse”.

Ma ei tea, kas võib öelda, aga on natuke nagu liiale mindud, nendib Saarinen. Näitena toob ta enesejuhtimise, mis on tema sõnul laienenud liiga väikeste laste õpetamisele.

Isegi kui uuringud ütlevad midagi muud, ütleme meie, et paneme selle tööle. Enesejuhtimine paneb väikelastele liiga suure vastutuse, hindab Saarinen.

Keemiatööstuse esindaja Anni Siltaneni sõnul peegelduvad hariduse probleemid ka tööelus.

Ärimaailmast kuulen, et õppeasutustel pole välja pakkuda võimekusi, mida tööelus vaja oleks. Töökohtadel tuleb siis teist korda välja õpetada ja loomulikult pole see sugugi ideaalne olukord, ütles Siltanen.

Saarineni sõnul oleks reformide elluviimisel hea naasta hariduse põhitõdede juurde ja kuulata rohkem õpetajaid. Nüüd tulevad muudatused tema sõnul liiga kõrgelt administratsiooni kohalt.

Ka OECD on välja toonud, et meie õpetajad on maailmatasemel. Seega peavad nad olema aktiivselt kaasatud nende reformide läbiviimisse.