Aastal 2019 juhtunud liiklusõnnetus lahenes mullu kohtus üsna üllataval moel. Kuigi tavaliselt tuleb samaliigiliste teede ristmikul paremalt tulijale teed anda, ei saa ristmikule paremalt läheneda nii nagu meeldib.

Riigikohus tegi otsuse teed andmise kohustust puudutavas asjas, mida varem menetleti nii Põhja-Savo kohtus kui ka Ida-Soome ringkonnakohtus, vahendab MTV.

Tegemist on 2019. aastal parkimisalal juhtunud liiklusõnnetusega, kus isik A sõitis oma autoga otsa isiku B juhitud sõiduautole. A oli tulemas autoga kaubanduskeskuse parkla parkimiskohtadele viivalt teelt parkla sisemisele ühinemisrajale. Ristmikul ei olnud tee andmise kohustust liiklusmärgiga tähistatud, seega oli tegu nii-öelda samaliigiliste teede ristmikuga.

Juht B oli keeranud parkimiskohtadele viivalt teelt paremale ühinemisrajale, peatanud auto, et anda teed ületavatele jalakäijatele, ning jätkanud samal rajal, lähenedes selle ja parkimiskohtadele viiva tee ristumiskohale.

Samal ajal, kui B sõitis ristmikule, oli A juhitud auto sisenenud samale ristmikule parkimiskohtadele viivalt teelt kavatsusega pöörata paremale ühinemisrajale. A põrkas kokku vasemalt tulnud B sõiduautoga vastu paremat külge.

Kohus asus seisukohale, et kuigi A ja B poolt kasutatavad teed ei olnud eriliigilised ning paremalt tulnud A ei olnud asjas teed andma kohustatud pool, ei järginud ta ristmikule liiga suure kiirusega lähenedes autojuhtimisel temalt nõutavat erilist ettevaatlikkust.

Juht A eitas oma süüd, mistõttu läks asi Põhja-Savo kohtusse. A ei olnud kohtu otsusega rahul ja kaebas selle edasi Ida-Soome ringkonnakohtusse, mis jättis otsuse muutmata.

Asi jõudis lõpuks riigikohtusse, mis langetas alama astme kohtutega sarnase otsuse ja mõistis juhile A-le liikluse ohustamise eest rahatrahvi 10 päevamäära ulatuses, kuigi juhil oli olnud liiklemisel eesõigus.

Juhtum juhtus vana liiklusseaduse ajal, mistõttu kohus ei kasutanud juhtumit hinnates juhi ettenägemiskohustust uue liiklusseaduse järgi.

Kõnealune ristmik asus parklas. Parklas liiklejal tuleb ala iseloomust tulenevalt valmistuda ootamatuteks olukordadeks ja vahel ka reeglitest kõrvale kalduvateks olukordadeks, seisab kohtu otsuses.

Arvestades liiklusolusid, tuleb A poolt ristmiku ületamise kiirust pidada selgelt ülemääraseks, arvestades juhtunu asukohta parklasiseste teede ja ristmikul nähtavust piirava puudega haljasala ristumiskohas. A ülemäärast sõidukiirust näitab ka asjaolu, et A juhitud auto oli põrganud kokku B juhitud auto küljega sellise jõuga, et B juhitud auto tegi kokkupõrkel 90-kraadise pöörde.