Eesti kaitseministeerium: Venemaa võib NATO-t testida Balti riikides

Eesti kaitseministeeriumi ülevaate kohaselt paneb üha enam muretsema sõjaka tiiva võimu suurenemine Venemaal, edastab ERR.

NATO-ga konflikti otsides võib idanaaber pidada nõrgimaks lüliks Baltimaid ning just siin üritada NATO-le kohta kätte näidata ning panna lääne suurriike dilemma ette ja keerulisi otsuseid langetama.

Venemaa sisepoliitikas on märke, et suurema mõju on omandanud sõjakam ja läänega vastasseisu otsiv kildkond ning režiim nõrgenemise märke ei näita, ütles kaitseministeeriumi nõunik kontradmiral reservis Igor Schvede.

Venemaa sissetulekud on lääneriikide kehtestatud sanktsioonide mõjul kahanenud, ent Kreml on leidlik uusi sissetulekuid leidma, ütles Schvede, lisades, et sanktsioone peab kindlasti jätkama ja karmistama.

„Seni pole sanktsioonidel poliitilistele otsustele mõju olnud. /…/ Sisepoliitikas on üha enam märke, et suuremat mõju on omandamas sõjakam ja läänega teravamat vastasseisus otsiv kildkond, näiteks Wagneri juht Jevgeni Prigožin ja Ramzan Kadõrov. Režiim nõrgenemise märke ei näita. Isegi kui Putin peaks langema, siis Venemaa strateegilised eesmärgi ei muutu,” lausus Schvede.

Schvede sõnul tähendab see, et Venemaa vastandub üha enam läänele ning sellega kaasneb Venemaa sõjalise valearvestuse oht. NATO-ga konflikti otsides võib idanaaber pidada nõrgimaks lüliks Baltimaid ning just siin üritada NATO-le kohta kätte näidata ning panna lääne suurriike dilemma ette ja keerulisi otsuseid langetama, märkis ta.

Venemaa pole endiselt oma strateegilisi eesmärke muutnud ning soovitakse muuta reeglitel põhinevat maailmakorda ja taastada mõjusfääripoliitika. Ukraina võit on seetõttu Eesti ja lääneriikide jaoks kriitiliselt oluline ning omalt poolt peab tegema kõik, et Ukrainat abistada, märkis Schvede.

„On ennatlik deklareerida, et Venemaa on sõjas strateegiliselt läbi kukkunud. Kui Venemaa väljub sõjast vähimagi territoriaalse võiduga, on agressioon õnnestunud. Kogu maailmale on (siis) saadetud sõnum, et jõuga piiride muutmine on lubatud,” lausus Schvede, lisades, et ära ei tasu unustada, et umbes viiendik Ukrainast on endiselt okupeeritud.

Läänes on märgata sõjatüdimust, kuid praegu teeniks vaherahu vaid Venemaa huve, hoiatas Schvede. „Venemaa kasutaks vaherahu uue pealetungi segamatuks ettevalmistamiseks. Seetõttu on ülioluline, et Ukraina säilitab initsiatiivi ja agressor ei saaks vähimatki hingetõmbepausi,” lausus ta.

Kuigi Venemaa kaotused on olnud meeletud – ligi 100 000 sõdurit ja hulk sõjatehnikat – siis ei olda veel ligilähedalgi, et meestest, tehnikast ja laskemoonast puudu tuleks, nentis Schvede.

Novembri keskpaigaks oli Venemaa kaotanud ligikaudu 40 protsenti tankidest ja 20 protsenti soomukitest, kuid nende ladudes on veel ligi 10 000 tanki ja ligikaudu 36 000 soomukit. „Tegu pole kõige moodsama tehnikaga ja võimalik, et ainult kolmandik on võimalik kasutuskõlblikuks seada, aga see on siiski märkimisväärne jõud,” lausus Schvede.

Lisaks on lõpule jõudnud esimene mobilisatsioonilaine ning rindele on juba saadetud või kohe saadetamas kokku 300 000 meest, mis tähendab, et Venemaal on Ukrainas praegu 200 000 sõdurit rohkem kui oli veebruaris rünnaku alates, lausus Schvede.

Võimalik on, et järgmise aasta esimestel kuudel viiakse läbi teine mobilisatsioonilaine ning kui nii läheb, siis selle mõju näeb rindel hiliskevadel või suvel, lisas ta.

Täppismoona jätkub Venemaal praegust rünnakute intensiivsust arvestades vähemalt järgmise aasta teise pooleni, lausus Schvede. „On arvata, et Venemaa suudab sanktsioonidest hoolimata midagi juurde toota ja eeldatavasti saab rakette ka Iraanilt,” ütles ta.

Tavalist kaudmoona jätkub Venemaal poolest kuni kahe aastani, lisas Schvede.

Kommentaarid
(Külastatud 1,453 korda, 1 külastust täna)