Soome meedias ja sotsiaalmeedias on Ukraina sõja olukorrast loodud liiga roosiline pilt, leiab Ukraina sõda jälginud asjatundj John Helin. Ta tegeleb sõjaolukorra kaardi uuendamisega.
Soome meedia on entusiastlikult kajastanud Ukraina hämmastavaid vasturünnakuid, ennastohverdavaid sõdureid ja Venemaa suuri kaotusi. Näiteks videoteenuses YouTube on tohutul hulgal materjali, kus ukrainlased hävitavad Venemaa sõjalist jõudu, vahendab Yle.
Need videod on osa Ukraina infosõjast ja nende poolt loodud pilt ei vasta alati tegelikkusele, hindab Helin.
Soome meedia, nagu ka teised lääneriigid, alahindab selgelt Venemaa võimekust, nendib Helin.
Lääne diskursuses [meedias] rõhutatakse natuke liiga palju arvamust, et Venemaa on rumal ja halb ning kõik sellega seonduv on negatiivne.
Soome Aleksandri Instituudi külalisteadur Ilmari Käihkö juhtis möödunud reedel tähelepanu, et Venemaa poolt kaasa toodud uued jõud muudavad sõja käiku täielikult.
John Helin rõhutab, et sõda on Venemaa jaoks kulgenud halvasti, kuid vigadest õpitakse. Kui Ukraina varasügisel Harkivi oblastis kiire vasturünnaku korraldas ja 40 kilomeetrit edasi jõudis, oli see suuresti tingitud sellest, et Venemaal ei olnud rindel piisavalt vägesid.
Nüüd on vägesid juurde tulnud ja kohati on rindel isegi üleküllus, nendib Helin. Samuti tuletab ta meelde Venemaa suurtükiväe üleolekut, mille tõttu kannab Ukraina pidevalt suuri isikkoosseisu kaotusi.
Helini sõnul on Venemaa muutunud mobilisatsiooni tulemusena tugevamaks, nii et Ukraina edasiliikumine on senisest oluliselt raskem.
John Helin on Venemaa agressioonisõda avalikest allikatest jälgiva veebikülje The War in Ukraine üks administraatoreid. Kollektiiv on pälvinud Aasta ühiskonnateadlase 2023 tunnustuse.
John Helini sõnul võib Lääne sõja käsitluses aeg-ajalt täheldada rassistlikke jooni. Meedias peegeldavad Venemaad puudutavad sõjauudised II maailmasõja lugusid „inimlainerünnakutest”.
Soome uudised on Helini sõnul mõõdukamad. Võib-olla suudetakse Soomes tänu Talvesõja ja Jätkusõja kogemustele ka vabamalt rääkida Ukraina probleemidest kui mõnes teises riigis, mõtiskleb ta.
John Helini sõnul põhjustab sõjauudiste moonutamist ühelt poolt see, et kõik loodavad Ukraina võidule, teisalt aga see, et Ukraina on inforuumi enda kontrolli alla võtnud.
Ukraina on kohe sõja algusest peale söötnud palju oma materjali, eriti sotsiaalmeedias. Samas on Venemaa muutnud ajakirjanike töö enda territooriumil praktiliselt võimatuks. Lääne meedia suhtub Venemaalt tulevasse infosse väga kriitiliselt.
Sellest järeldub, et Ukraina edastab oma sõnumeid väga tõhusalt. Helini sõnul on Ukraina strateegia olnud anda sõjast tegelikkusest positiivsem pilt. Helin peab seda mõistlikuks. Ukraina peaks looma endast kuvandi, et ta suudab selle sõja tõesti võita ja Lääne abi on kasulik.
Oht seisneb selles, et kui Ukrainast jääb mulje, et ta kaotab sõja, võivad tema toetajad lõpetada relvaabi andmise.
Helin kutsub aga üles suhtuma kriitiliselt ka Ukraina kavatsustesse. Kogu teave, mis Ukrainast tuleb, on mõeldud arvamuse kujundamiseks.
Soome Välispoliitika Instituudi juhtivteadur Sinikukka Saari ütleb, et tema pole Soome meedias Venemaa alavääristamist täheldanud. Sotsiaalmeedias, näiteks Twitteris, leidub muidugi populaarseid „nalju”, kuid see pole Saari arvates oluline.
Selle asemel on Saari tähelepanu juhtinud artiklitele, milles oletatakse, et Lääne ühtsus Venemaa-vastastes aktsioonides on murenemas. Tema sõnul ei vasta see tõele. Strateegiline ühtsus on säilinud isegi erakordselt hästi, ütleb ta.
Venemaa ei oma ka eriti suurt mõju EL-i riikide otsuste langetamisel.
Saari sõnul hinnati sõja alguses Venemaa sõjalist võimekust üle. Nüüd on hinnanguid realistlikumaks muutunud. Rahvusvahelised uurimisinstituudid on hakanud kaaluma, mis põhjustas ülehindamise.
Saari hinnangul on sõja mõjuga seotud uudised liialt keskendunud Venemaale. Kuigi Ukraina korrespondendid teevad head tööd, tahaksin rohkem artikleid sellest, kuidas ukrainlased sõda kogevad, soovitab Saari.
