Venemaa toetatajate arv ÜRO-s mitmekordistus – milles asi?

ÜRO Peaassamblee hääletas Venemaa vastutusele võtmise poolt Ukrainas toimunud julmuste eest. Resolutsioon Venemaa hüvitamiskohustuse kohta kiideti eile esmaspäeval, 14. novembril heaks häältega 94–14 heaks.

Sellest teatab teiste seas uudisteagentuur Reuters.

Nüüd allkirjastatud dokumendis öeldakse, et Venemaa „peab kandma kõigi oma rahvusvaheliselt ebaseaduslike tegude õiguslikke tagajärgi, sealhulgas hüvitama tekitatud kahjud”. Resolutsioonis soovitatakse muu hulgas luua esitatud tõendite registreerimiseks rahvusvaheline register, vahendab Iltalehti.

Kuigi kompensatsioonikohustuse otsus õnnestus koosolekul üsna kergelt läbi suruda, on novembri hääletustulemused Ukraina jaoks ajalooliselt kehvad. Varem korraldatud ÜRO hääletustel, millega mõisteti hukka Venemaa tegevuse Ukrainas, olid enam kui 140 riiki kokku 193 liikmesriigist Venemaa vastu.

Esmaspäeval, 14. novembril toimunud hääletusel asus ootamatult Venemaa poolele 13 riiki. Veel oktoobris, kui hääletati Venemaa kavandatavate „piirkondlike liitude” seaduslikkuse üle, oli vastav arv 4.

Nüüd olid kompensatsioonikohustuse resolutsioonile vastu Hiina, Valgevene, Bahama, Kuuba, Põhja-Korea, Eritrea, Kesk-Aafrika Vabariik, Zimbabwe, Etioopia, Mali, Nicaragua, Süüria ja Iraan koos Venemaaga.

Lisaks jätsid hääletamata tervelt 73 riiki. Nende hulka kuulusid muu hulgas India, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika.

Lõunapoolkera uurimisele spetsialiseerunud Soome Välispoliitika instituudi juhtivteadur Katariina Mustasilta kommenteeris esmaspäevaseid hääletustulemusi Iltalehtile.

Mustasilta sõnul on geopoliitiline olukord paljudes Aafrika riikides juba mõnda aega liikunud praeguses suunas ning tulemus pole seetõttu üllatav. Teadlase sõnul räägib riikide positsioon ÜRO hääletusel peamiselt kontinendil asuvate riikide tasakaalust nende suurvõimusuhete vahel.

Tema sõnul on esmaspäevaseid tulemusi lugedes ülimalt oluline arvestada hääletuse teemaga. Resolutsioonis, kui tegelikult polnud tegemist ainult konkreetse teo hukkamõistmisega, vaid konkreetsete edasiste tegude – sõjareparatsioonide maksmisega – otsustamisega.

Sellistes asjades võib arvata, et vastuvõetavam on Venemaaga kokku leppida kui näiteks rünnaku enda osas, mõtiskleb Mustasilta.

Ehk siis küsimus on siin rohkem selles, millises küsimuses hääletada, kui selles, kas suhtumine Venemaasse oleks palju muutunud.

Samuti toob Mustasilta välja, et üldiselt nähakse Ukraina sõda Aafrikas hoopis teistmoodi kui siin, loomulikult seetõttu, et see on nende jaoks kauge konflikt. Samas on Venemaa püüdnud ehitada ka sellist reaalsust, et praegu Aafrikat tugevalt mõjutav toidukriis on põhjustatud just Lääne sanktsioonidest, mitte Venemaast endast, märgib Mustasilta.

Mingil moel on see desinformatsioon kindlasti mõnda Aafrika riiki puudutanud. Kuigi esmaspäevane hääletus näitab erakordset toetust Venemaale, ei taha Aafrika suhteid Läänega rikkuda. Selle asemel on Mustasilta sõnul hääletus pigem „Lääne topeltmoraali” väljatoomine, millisena nähakse olukorda Aafrika riikide vaatevinklist. Tahetakse rõhutada, kuidas sellele konfliktile ja selle tagajärgedele reageeritakse teisiti kui paljudele konfliktidele ja humanitaarkatastroofidele Aafrikas.

Neile pole piisavalt toetust antud. Ja see kriitika on konkreetselt Lääne suunal, mitte niivõrd Ukraina suunal, räägib Mustasilta.

Vaatamata erakordselt kesisele toetusele on resolutsiooni vastuvõtmist kiidetud nii Ukrainas kui ka lääneriikides. Kuigi ÜRO Peaassamblee vastu võetud resolutsioonid ei ole siduvad, on neil tavaliselt olnud suur poliitiline kaal.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas oma igaõhtuses videokõnes otsust muu hulgas „oluliseks”. Hüvitis, mida Venemaa peab oma tegude eest maksma, on nüüd osa rahvusvahelisest õigusreaalsusest, ütles president.

Ka Kiievi suursaadik ÜROs Sergi Kõslõtsa kirjeldas esmaspäeval otsuse olulisust, meenutades, et Venemaa on võtnud sihikule arvukalt rünnakuid muuhulgas Ukraina tsiviilisikute elumajade ja haiglate vastu. Ukrainlaste taastumine ei ole kunagi täielik ilma õiglustundeta Vene sõja ohvrite suhtes. On aeg võtta Venemaa vastutusele, ütles Kõslõtsa.

Venemaa suursaadik ÜROs Vassili Nebenzja seevastu eitas esmaspäevasel kohtumisel, et Moskva oleks Ukraina tsiviilisikuid tahtlikult haavanud. Ta ütles enne hääletust, et resolutsiooni on „õigustühine”, kuid nõudis teistelt liikmesriikidelt resolutsiooni vastu hääletamist.

Kommentaarid
(Külastatud 841 korda, 1 külastust täna)