Värske raamat: FSB juhid survestasid Putinit alustama sõda Ukrainas

Briti ajakirjaniku värskelt ilmunud raamatust selgub muu hulgas, millist rolli mängisid Venemaa agressioonisõja alustamisel Putini siseringi kuuluvad inimesed.

Briti väljaanne The Times teatab sõjaajakirjaniku ja ajaloolase Owen Matthewsi uudisteose „Overreach” (tõlkes: Liiga kaugele) põhjal, et Putini lähiring oli juba 2021. aasta suvel langetanud otsuse alustada agressioonisõda Ukraina vastu.

Matthewsi sõnul mängisid neli Vene meest – kellest kolm on keskselt seotud Venemaa julgeolekuteenistusega FSB – võtmerolli selles, et Venemaa alustas Ukraina-vastast agressioonisõda.

Need mehed on Putin ise, Julgeolekunõukogu esimees ja Putini KGB kolleeg 1975. aastast Nikolai Patrušev, FSB direktor Aleksandr Bortnikov ja Putini vana kursusekaaslane Peterburi ülikoolist ning kaitseminister Sergei Šoigu.

Matthewsi väitel oli Patruševil ja Bortnikovil suurim poliitiline liikumapanev jõud agressioonisõja käivitamisel, Šoigu aga käitus kohati kõhkleva jõustajana.

Eelkõige on Patruševit kasvatatud kui Putini siseringi kõige olulisemat inimest. Matthewsi andmetel kohtusid Patrušev ja Putin noorte ohvitseridena KGB-s Leningradis ehk praeguses Peterburis.

The Timesi teatel paljastas Patrušev paljudes intervjuudes märkimisväärset paranoiat ja usku erinevatesse vandenõuteooriatesse.

Näiteks 2015. aastal ütles Patrušev, et „ameeriklased usuvad, et me kontrollime oma loodusvarasid ebaseaduslikult ja teenimatult, sest nende arvates ei kasuta me neid nii, nagu peaks.”

Oma väite toetuseks tsiteeris ta endist USA välisministrit Madeleine Albrighti, kelle Patruševi väitel oli ta öelnud, et „Kaug-Ida ja Siber ei kuulu Venemaale”.

Albright polnud seda aga kunagi öelnud, tsitaat pärines FSB palgatud selgeltnägijalt, kes väitis, et luges Albrighti mõtteid.

Patrušev väitis 2022. aasta aprillis, et „kuritegelik kogukond” tegeleb laialt levinud äriga, mis on seotud „Ukrainast eksporditud orbude müügiga”.

Ta väitis, et lääneriikide valitsused on seda kaubandust toetanud, kuna nad on „elustanud musta turu, kus Ukraina elanikkonna sotsiaalselt haavatavatelt osadelt osteti inimorganeid salajaseks siirdamiseks”.

The Timesi andmetel märgib Matthews, et Putini ja tema lähiringkonna jaoks paistis Ukraina kahe endise suurriigi eesliinil olles vaid lahinguväljana.

„Ukrainat pole olemas. See on Ameerika ja Venemaa piir,” ütles Putini endine ihukaitsja ja praegune rahvuskaardi juht Viktor Zolotov Ehho Moskvõ raadiojaama peatoimetajale Aleksei Venediktovile.

Matthews arvab, et teisalt oli Ukraina-vastases agressioonisõjas küsimus ka Putini eliidi tulevikust. Nad soovivad oma mõjuvõimu säilitada ka pärast Putini presidendiaja lõppu, arvab ta.

Putin sai just 70-aastaseks ja tema tervisliku seisundi kohta liiguvad mitmed spekulatsioonid.

Ajalehe The Times artiklis kirjeldatakse, kuidas 2022. aasta aprillis avaldas uuriva ajakirjanduse sait Proekt.media üksikasjaliku uurimise, mis põhines Venemaa tippvähiarstide lennureisidel ja Putini avalikkuse eest kadumisel aastatel 2016–2020.

Aasta 2019 seisuga saatis Putinit kõigil tema reisidel vähemalt üheksa arsti.

Teiste seas viibis 36 visiidi jooksul Putini juures 166 päeva Moskva keskhaigla neurokirurgide meeskond ja eakate kilpnäärmevähile spetsialiseerunud tuntud onkoloog dr Jevgeni Silovanov. Proekt.media autorid väidavad, et Putin võis 2020. aasta septembris läbida vähioperatsiooni.

The Timesi andmetel kahandas koroonaviiruse pandeemia Putini siseringi veelgi. Putini riskivalmidus kasvas ja ta mõtles suurejooneliselt Venemaa ülemvõimule Ukraina üle.

Putini siseringi kuulusid need inimesed, kes uskusid, et Ukraina tuleb vallutada just Lääne poolt tekitatud „ohu” tõttu.

Matthewsi sõnul ei teadnud näiteks välisminister Sergei Lavrov ega enamik Julgeolekunõukogu liikmeid Putini otsusest rünnata Kiievit enne 21. veebruari kohtumist, kus arutati Venemaa toetatud separatistlike Donetsk ja Lugansk „rahvavabariikide” tunnustamist iseseisvatena.

Kommentaarid
(Külastatud 750 korda, 1 külastust täna)