NATO eesmärk on olnud iga hinna eest ära hoida konflikti Venemaaga, aga Poolale antavad raketid võivad olukorda muuta.

Kui eelmisel nädalal lendas rakett Ukraina piirist vaid mõne kilomeetri kaugusel asuvasse Poola külla ja tappis seal kaks kohalikku elanikku, tekkis hirm, et Venemaa on rünnanud NATO riiki ja ähvardanud ülemaailmse hävinguga – kuni selgus, et see oli tõenäoliselt kogemata Poolasse kukkunud Ukraina õhutõrje rakett.

Kui pinev olukord siiski on, sai sel nädalal selgeks, kui Poola teatas, et on vastu võtnud Saksamaa pakkumise Patriot õhutõrjesüsteemide kohta ja paigutab need Ukraina „piiri lähedale”, vahendab New York Times.

Poola on sarnaselt USA-ga Ukrainale pärast Venemaa sissetungi veebruaris vankumatut tuge pakkunud, andnud relvi ja diplomaatilist tuge, kuid tal pole soovi Moskvaga sõtta minna.

Saksamaalt saadavate uute rakettide töökorda seadmine võtab aastaid ja selleks ajaks võib sõda Ukrainas olla lõppenud, sellegipoolest annavad Poola plaanid paigutada need konfliktipiirkonna lähedale märku kasvavast murest, et tema enda julgeolek võib olla ohus ja sõda võib kogemata või tahtlikult edasi liikuda.

Ameerikas toodetud rakettidest Patriot peaks vähemalt osa olema töökorras järgmise aasta augustiks, nende paigutamine Ukraina lähedale tõstatab hulga keerulisi küsimusi, mille juured on vaatamata Ukraina abistamisele NATO soovis jääda konfliktist väljapoole.

„Mis juhtub, kui meie radar näitab, et raketid on tulemas ja need tuleb Ukrainas kinni pidada?” küsis julgeolekuküsimustele keskendunud Varssavi uurimisrühma strateegia ja tuleviku juht Jacek Bartosiak.

Ta ütles, et see stsenaarium ei tõmba NATO-t tõenäoliselt otsesesse kokkupõrkesse Venemaaga, kuid lükkab selle kaardistamata „halli tsooni”.

Bartosiak ütles, et Venemaa sõjalennukid ei lenda enam Poola kõrval asuvates Lääne-Ukraina piirkondades, mistõttu puudub reaalne oht, et neid tabab kogemata Poola territooriumilt tulistatud rakett. Ja Saksamaa pakutavate rakettide PAC-3 Patriot lennuulatus on vaid umbes 39 kilomeetrit, mis tähendab, et need ei ulatuks Ukraina piirkondadesse, kus praegu tegutsevad Venemaa õhu- või maaväed.

Kuid Bartosiak ütles, et on siiski olemas võimalus, et „Ukraina õhuruumis tegutsevad raketid Patriot”. See õõnestab NATO lähenemist sõjale ja tema kindlat pühendumust toetada Ukrainat relvadega, vältides iga hinna eest igasugust sekkumist riigis, mida Moskva võiks kasutada ettekäändena sõjategevuse laiendamiseks.

Venemaa on olnud aastaid Poolasse paigutatud Ameerika rakettide vastu – USA kaitseministeerium Pentagon väitis, et need on osa kaitseprogrammist, mille eesmärk on kaitsta sellistest riikidest nagu Iraan tulistatud ballistiliste rakettide eest – pole Poolasse saadetavate Patrioti süsteemide kohta ametlikku kommentaari olnud.

Vene sõjaväeblogijad, kes sageli kajastavad Venemaa kaitseorganite seisukohti, irvitasid õhutõrjerakettide Patriot tõhususe üle, kuid süüdistasid NATO-t selles, et see kasutas eelmisel nädalal Poolas toimunud intsidenti ettekäändena rakettide paigutamiseks Ukraina lähedale, et aidata alla tulistada Venemaa laskemoona.

Mitteametlik, kuid mõjukas Venemaa sõjameelne ajaveeb Rybar märkis Telegrami postituses, et „paar täiendavat õhutõrjesüsteemi ei taga Ukraina kohal lennukeelutsooni”, kuid hoiatas NATO „vaikiva võimaliku osalemise eest” Ukraina lääneosa sihtmärkide vastu suunatud Venemaa relvajõudude raketirünnakute tõrjumisel.

NATO pressiesindaja Oana Lungescu ütles, et allianss tervitas Saksamaa pakkumist aidata Poolat uute rakettidega, kuid rõhutas, et nende ülesanne on kaitsta alliansi territooriumi. „Reaktsioonina Venemaa sõjale Ukraina vastu tugevdame oma kaitset idas,” ütles ta.

Saksamaa on juba saatnud Patrioti rakette ka Ukrainaga piirnevasse Slovakkiasse ning USA sõjavägi paigaldas aprillis oma Patrioti patareid Poola Rzeszowi lennujaama, mis on Ukraina piiri lähedal asuv Ukrainasse suunduvate Lääne relvade oluline transiidisõlm.

Ühtegi neist õhutõrjesüsteemidest ei ole kasutatud kokkupõrgetes Venemaa ja Ukraina vahel.

See, kas mõni Saksamaa poolt Poolale tarnitud Patrioti rakett Ukrainasse tulistatakse, võib osaliselt sõltuda sellest, kes neid kontrollib: Poola või Saksa sõjaväelased.

Varssavi kaitseministeerium ei vastanud küsimustele, kes hakkab rakette juhtima. NATO alliansi tavaprotseduurid jätavad õhutõrjesüsteemid neid pakkuva, mitte vastuvõtva riigi kontrolli alla. Näiteks aprillis Rzeszowi lennujaama paigaldatud Patrioti rakette juhivad Ameerika spetsialistid.

Kesk-Poolas asuva Lodzi ülikooli julgeolekuekspert Robert Czulda ütles, et uued raketid on tõenäoliselt vähemalt esialgu sakslaste kontrolli all, sest „meie armeed ei ole koolitatud Patriotide kasutamiseks”.

Esmaspäeval ütles Poola kaitseministeeriumis õhutõrjet kureeriv kolonel Michal Marciniak riiklikule uudisteagentuurile PAP, et esimene Saksamaa pakutud Patrioti rakettide patarei saabus juba Poolasse ja seda katsetatakse. Vaja on aastatepikkust väljaõpet ja süsteemid saavutavad täieliku lahinguvalmiduse alles 2024. või 2025. aastal, ütles ta.

See lükkab edasi rasked otsused selle kohta, kas ja mis tingimustel tohib rakette Ukrainasse tulistada.

Kolonel Marciniak ütles, et Saksamaa rakettide põhiülesanne on „kaita asustuskeskusi, kriitilist infrastruktuuri ja armeerühmitusi”. Ta ei käsitlenud küsimust, kas see võib tähendada nende tulistamist Ukrainasse. Tema sõnul ei hõlmanud Rzeszowis asuv ameeriklaste opereeritud Patrioti patarei Poola küla Przewodowi, mida eelmisel nädalal tabas ekslikult rakett.

USA on Ukraina kurvastuseks olnud ettevaatlik, et vältida kõike, mis ohustaks NATO otse sõtta sattumist. Ja Poola jagab ameeriklaste ettevaatlikkust igasuguse otsese konfliktiga seotuse suhtes.

„Me tahame, et Ukraina võidaks, kuid meie prioriteet on hoida Poola ja teised NATO territooriumid väljaspool ohtu,” ütles Lodzi ülikooli ekspert Czulda. „Aitame neid hea meelega ja tarnime relvi, kuid otsesest osalusest ei räägita. Keegi siin ei taha seda.”

Tema sõnul tuli see välja Poola kiirest reageerimisest eelmisel nädalal Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski väidetele, et Venemaa on rünnanud Poola territooriumi ja vaja on NATO kindlat vastust. Poola president ütles, et plahvatus oli tõenäoliselt „õnnetu õnnetus”, mitte „tahtlik rünnak”.

„Ma mõistan Ukraina seisukohta, kuid neil on oma eesmärgid ja huvid,” ütles hr Czulda. „Zelenski tahab NATO-t sõtta tõmmata ja meie tahame eemale hoida.”

Esimestel kuudel pärast Venemaa sissetungi kutsus Zelenski asjatult NATO-t üles Ukraina territooriumi kohal lennukeelutsooni kehtestamist. Washington lükkas selle idee tagasi, kuna see oleks võinud kaasa tuua Vene ja Lääne sõjalennukite üksteise pihta tulistamise. Kuid Zelenski soov tegutseda eelmisel nädalal pärast seda, kui rakett tabas Poola külas asuvat teraviljakuivatit näitab, et ta ei ole loobunud üritamast NATO-t sõtta tõmmata.

Czulda ütles, et on „väga-väga minimaalne oht”, et uued Patrioti süsteemid tõmbavad NATO Ukrainas vastasseisu Venemaaga.

„Need raketid ei ole suunatud Ukrainas Venemaa lennukite vastu,” ütles ta. „Aga kui venelased lendavad Poola, on see nende probleem.”

Czulda seadis kahtluse alla, kas sakslaste tarnitud Patrioti raketid annaksid Poola sõjalisele võimekusele palju juurde, öeldes, et need on „peamiselt sümboolne ja poliitiline samm, et näidata, et Saksamaa on pühendunud Poola julgeolekule” ning et rahustada pingeid Varssavi ja Berliini vahel.

Poola rahvusmeelne valitsuspartei Seadus ja Õiglus on olnud korduvalt konfliktis Saksamaa valitsusega, peamiselt Teise maailmasõja ajast pärit erimeelsuste pärast. Poola võimud on taaselustanud vaidlused sõjaaegsete reparatsioonimaksete üle ja on isegi süüdistanud Saksamaad, Euroopa suurimat majandust ja Euroopa Liidus domineerivat häält töös „Neljanda Reichi” loomise nimel.

Kui mitte midagi muud, siis Patrioti raketipakkumine võiks aidata suhteid uuesti tasandada ja ohjeldada Seaduse ja Õigluse soovi õhutada Saksa-vastaseid meeleolusid.

Poola peaministri asetäitja Jacek Sasin tervitas teisipäeval Saksamaa rakettide pakkumist kui „olulist žesti”, mis leevendab pingeid Berliiniga ja toob kaasa „Poola kaitsevõime tugevdamise”. Ta ütles, et Poola-Saksa suhted on korras, kuigi on ka palju probleeme.