Lisaks Venemaale valmistub sõjaks ka Hiina. Eesmärk on võtta ära Taiwan.

Hiina keskendub sõjaks valmistumisele, kuna riigi julgeoleku olukord muutub järjest ebastabiilsemaks ja ebakindlamaks, teatas president Xi Jinping täna teisipäeval, 8. novembril.

Peking tugevdab nüüd igakülgselt oma sõjalist väljaõpet ja ettevalmistusi sõjaks, ütles Xi täna riikliku ringhäälingu CCTV teatel, vahendab Daily Mail.

Teate tuli pärast seda, kui Xi kutsus eelmisel kuul üles kiiremale sõjalisele arengule, „iseseisvusele ja jõule” tehnoloogia vallas ning Hiina huvide kaitsmisele välismaal, suurendades edasise konflikti tõenäosust.

Xi teade, et Hiina keskendub sõjaks valmistumisele, tekitab kartust, et riik võib tungida iseseisva omavalitsusega Taiwani saarele, mida Peking omaks peab.

Maailma suuruselt teise majanduse ja sõjaväega Hiina on korduvalt ähvardanud vajadusel Taiwan jõuga ära võtta.

Asjatundjate väitel on Xi kommentaarid „äärmiselt murettekitavad” ja Lääs peab „teda tõsiselt võtma” ja kasutama kõiki vajalikke vahendeid, et Hiina liidrit Taiwanile tungimast heidutada.

Londoni inimõiguste ühenduse Henry Jackson Society tegevdirektor dr Alan Mendoza ütles: „Sellised Xi Jinpingi kommentaarid on äärmiselt murettekitavad.”

„Aastaid on Xi oma retoorikas õhutanud sõjalise jõu kasutamisele Taiwani taasühendamiseks Mandri-Hiinaga ning sellele reageerinud Lääs on teinud väga vähe. Liberaaldemokraatiad peavad nüüd teda tõsiselt võtma ja tegema ühiselt tööd, kasutades kõiki vajalikke vahendeid, et hoida ära Xi Taiwani tungimine.”

Dr Mendoza lisas: „Lääneriigid peavad esmajärjekorras alustama protsessi, et eemaldada kogu Hiina mõju kriitilistest tööstusharudest, nagu energia, vesi ja tuumaenergia.”

„Järgmisena peame viivitamatult alustama Hiina lahtihaakimisprotsessi paljudest meie kõige enam sõltuvatest tarneahela võrgustikest ja välja töötama sarnaselt mõtlevate partnerriikidega uusi.”

„Kui ülemaailmne üldsus peaks Hiinat lööma sama taseme sanktsioonidega, mis on sandistanud Venemaad, peame olema valmis sellest põhjustatud majanduspöördeks. Kui me ei valmistu, on majanduslikud tagajärjed piisk meres võrreldes praeguse elukalliduse kriisiga, mille on põhjustanud Venemaa energiavastased sanktsioonid.”

Eelmisel kuul lisas Hiina kommunistlik partei oma põhiseadusesse rea, mis käsitleb resoluutset vastuseisu Taiwani iseseisvusele ja selle heidutamist ning poliitika „üks riik, kaks süsteemi” resoluutset rakendamist. See on skeem, mille järgi kavatseb Hiina saart tulevikus valitseda.

Kui Hiina ründab Taiwani, tõmbaks konflikt peaaegu kindlasti kaasa USA, mis varustab Taiwani kaitserelvadega ja on seadusega kohustatud käsitlema saarele tehtud ähvardusi kui „suurt muret” koos oma liitlastega, kellest on kõige olulisem ja geograafiliselt kõige lähemal Jaapan.

USA vastas Hiina ähvardustele Taiwani rünnata, teatades, et kavatseb paigutada Austraaliasse tuumapommitajad, püüdes „hoiatada” Hiinat „uusaja halvima sõja” eest.

See toimus siis, kui Hiina viis pärast USA esindajatekoja spiikri Nancy Pelosi hiljutist visiiti läbi oma kõigi aegade suurimad sõjaväeõppused Taiwani ümbruses. Pelosi reis tekitas raevu Pekingis, kes pidas seda USA katseks sekkuda Hiina siseasjadesse.

Peking saatis laevad ja lennukid üle Taiwani väina keskjoone – pooltevahelise puhvertsooni –, mida mõned pidasid blokaadi peaprooviks, mis võis ennustada rünnakut.

Hiina kuulutas välja ka harjutusväljad saare ümber maailma enimsõidetaval laevateel ja tulistas Taiwani kohale vähemalt neli raketti, millest mõned maandusid Jaapani majandusvööndis.

Möödunud kuul hoiatas USA mereväeoperatsioonide juht admiral Michael Gilday, et Hiina võib Washingtoni ja maailma ootamatult üllatada ning Taiwanile tungida juba sel aastal.

Taiwani ranniku õhu- ja mereõppuste ajal ütles admiral Gilday: „See ei tähenda ainult seda, mida Jinping ütleb, vaid see, kuidas hiinlased käituvad ja mida nad teevad.”

„Mida oleme viimase 20 aasta jooksul näinud, on see, et nad on täitnud kõik oma lubadused varem kui nad ütlesid, et kavatsevad seda täita.”

Admiral Gilday hoiatas, et Hiina võib Taiwani tungida veel käesoleva aastal või järgmisel, 2023. aastal.

Ta ütles: „Ma ei saa seda välistada. Ma ei taha seda öeldes ärevust tekitada. Lihtsalt me ​​ei saa seda soovida.”

USA välisminister Antony Blinken toetas selliseid prognoose eelmisel kuul, öeldes, et Hiina kiirendab Taiwani tagasivõtmise ajakava.

USA ametnikud on muretsenud, et Xi võib peagi kasutada Vladimir Putini  eeskuju – Peking pole Moskva sissetungi Ukrainasse hukka mõistnud. Vahetult enne seda, kui Putin 24. veebruaril oma väed Ukrainasse sisse viis, tegid Xi ja Putin ühisavalduse, milles tervitasid piiritu koostöö ja sõpruse uut ajastut.