Helsingi ringkonnakohus andis korralduse vabastada mees, kes on süüdi mõistetud kahes vägistamises ja seksuaalses ärakasutamises.
Esimese astme kohus oli 1960. aastatel sündinud hooldaja abilist karistanud kolme aasta ja kahe kuu pikkuse reaalse vangistusega. Mees oli olnud vangis vaid kümme kuud, kui ringkonnakohus tema vabastamistaotluse rahuldas, vahendab Iltalehti.
Kohus arutas süüdimõistetu kaebust 1. novembril. Kümme päeva hiljem teatas kohus, et „… edasine kinnipidamine on menetluse praeguses staadiumis ebamõistlik”.
Ringkonnakohtu otsust edasikaebuse kohta on oodata veel käesoleva aasta lõpus.
Hooldaja abiline oli võtnud sihikule kaks abitut naissoost kannatanut seoses hooldusega.
Esimene oli tserebraalparalüüsi diagnoosiga osaliselt halvatud naine. Naine pääses ratastoolini vaid abilise ja tõstevahendi abil.
Vägistamine toimus pärast seda, kui naine oli lahti riietatud ja dušitooli tõstetud. Keset dušši võttis mees kaitsekindad käest ja pistis naise keeldudest hoolimata käe tema jalgade vahele.
Abilise kolleeg viibis teo ajal köögis ega näinud olukorda. Ohver ütles, et vägistamine kestis paar minutit ja see tegi haiget.
Järgmisel korral vägistas abiline oma ohvri mähkmeid vahetades. Naine ütles, et ka seekord ei hoolinud abiline tema keeldudest. Tema sõnul oli mees üritanud ise oma tõmblukku avada, kuid ta katkestas, kui sündmuskohale tuli teine töötaja.
Teine ohver oli veelgi abitum kui esimene. Naine oli peaaegu täielikult halvatud.
Abiline kasutas naist ära teda saunatades ja duši all pestes. Abiline hakkas naise rindu ja suguelundeid väga „aktiivselt” pesema. Samal ajal kiitis mees ta rindu.
Kannatanu sõnul kestis rõhuv „intensiivpesu” kümme minutit ning abiline ei hoolinud naise palvetest lõpetada.
Abiline katsus mähkmevahetuse ajal põrandal oma suguelundeid. Ohver ütles, et sündmused olid väga vastikud ja ängistavad, seda enam, et tal polnud väljapääsu.
Kui info hooldaja abilise tegevusest hooldusüksuse juhtkonnani jõudis, siis mees vallandati.
Abiline eitas kuritegu. Ta ütles, et mõlemal elanikul olid käepaelad, millega oleks saanud vajadusel abi kutsuda. Tõendid aga näitasid, et näiteks häireseade kinnitati vägistamise ohvri randmele alles pärast duši all käimist.
Kohus pidas kohtualuse käitumist eriti julmaks, eriti tserebraalparalüüsiga halvatud kannatanu suhtes. Seaduse järgi oli assistent ära kasutanud usaldust ja oma positsiooni hooldajana.
Lisaks reaalsele vanglakaristusele mõistis kohus süüdimõistetult oma ohvrite kasuks välja hüvitise kokku summas üle 9000 euro.
Ringkonnakohtu hiljutise otsuse alusel on endine hooldaja abiline nüüd vabaduses ja ootab kohtu otsust oma vanglakaristuse kohta.
