„Olete järjekorras 308. kohal. Vastame teie kõnele esimesel võimalusel,” öeldi Soomes Porvoos elavale väikelapse emale, kes tahtis abi lapse kõrvapõletiku puhul.
Ma tean, et nad annavad endast parima, kuid see pole eriti toimiv süsteem, rääkis ema MTV uudistele.
Ema ütles, et on mures, et tema kodulinna tervisekeskus ei tööta nii nagu peaks.
Ema sõnul kasutavad tervisekeskusi peamiselt vähekindlustatud pered, töötud ja pensionärid. Nii nad siis ootavad. See on kurb.
Lisaks mõtles ema, et keskuses võib olla üsna jube töötada.
Emale helistati tervisekeskusest tagasi ja öeldi, et järjekorras võib oodata ka tervisekeskuses. „Võtke oma toit kaasa,” ütles ema väitel tervisekeskuse õde.
Olukord pani väikelapse ema mõtlema muudele abi saamise võimalustele. Kodus tegi ta ettepaneku vormistada lapsele tervisekindlustus. Kuid paljud inimesed ei saa endale sellist kindlustust lubada. Ehk siis madala sissetulekuga inimesed ootavad. See süsteem diskrimineerib inimesi.
Tagasihelistamisteenus võtab Porvoos vastu keskmiselt 6000 kõnet kuus. Esmaspäevad on tavaliselt kõige kiiremad ja siis on telefoniteenuse jaoks rohkem õdesid.
Telefonijärjekorrad lühenevad pidevalt, ütles Porvoo linnavalitsuse teenindusdirektor Annika Immonen. Ta lisas, et kõnede arvu pole alati võimalik prognoosida. Muutuse toovad näiteks nakkushaiguste puhangud ja koroonaga nakatumiste kõikumised.
Kahjuks ei lähe kõik alati nii nagu planeeritud, kuid näiteks ootamatute puudumiste tõttu võib telefoniteenus olla umbes. Telefoni teel abi otsinud klientidele helistatakse alati samal päeval tagasi, ütles Immonen.
Lisaks on inimestel võimalik tulla erakorralise iseloomuga asjadega kohale aega kokku leppimata. Klient võib tulla erakorralisele vastuvõtule ilma aega kokku leppimata, ütles Immonen.
Ooteaeg ravivajaduse hindamiseks varieerub olenevalt päevast ja kellaajast. Keskmine ooteaeg ravivajaduse hindamisel on saabumisest 28 minutit ja ravivajaduse hindamisest ravini 21 minutit. Muidugi on kõikumine 0–120 minutit, rääkis Immonen.
