Soome mees tahab 3D printeriga välja printida 10 000 mürsu saba ja saata need Ukrainasse

Soome mees Samuli vaatas videoid Ukraina sõjarindelt, kus parema puudumisel on kasutatud isegi papitükke mürsusabadena. Tal tekkis idee, et võiks ukrainlaste abistamiseks ise plastikust granaadisabad valmistada. Projekt võib aga bürokraatia taha takerduda.

36-aastasel inseneril Samulil on 3D-printer, millega saab teha umbes kuue sentimeetri pikkuseid plastikust mürsusabasid. Sabad on vajalikud välja lastavate mürskude täpsuse parandamiseks, vahendab MTV.

Samuti otsustas uurida, kas on olemas organisatsioon, mille kaudu ta saaks sabad Ukrainasse saata.

Mees leidis ühe Läti firma, mis korraldab sabade tootmist Balti riikides ja nende eksporti Ukrainasse. Organisatsioon soovitas küsida ka teistelt soomlastelt, kes tahaksid 3D-printeriga sabasid tegema hakata. Samuli sõnul on kõnealusel organisatsioonil sidemed Ukraina kaitseministeeriumiga.

Hakkasin selle kohta uurima ja nüüd on tulnud päris palju kontakte inimestelt, kes tahaksid asjaga liituda, rääkis Samuli.

Mees postitas Facebooki 3D-printerite gruppi kuulutuse, kus otsis „entusiastlikke printijaid”. Eesmärk on printida 10 000 plastikust sabatükki.

Oleks tore, kui saaksime sellise seltskonnaga varustust kohale saata. Päris hea hulk vabatahtlikke on end kirja pannud. Me räägime kümnetest, märkis eestvedaja.

Samuli on tegutsenud selle nimel, et suurte linnade 3D-printijad saaksid ambitsioonika eesmärgi elluviimiseks värvata rohkem vabatahtlikke ja luua gruppe. Rühmad saadaksid oma tehtu Samulile, kes edastaks need suuremate partiidena.

Mehel on suur soov projekt lõpuni vedada. Eesmärgil täpset ajalimiiti pole, kuid Samuli plaanib sabad üle anda vähehaaval umbes tuhande tüki kaupa.

Samuli rääkis, et on oma tegevusega seoses saanud ka kriitikat. Tagasisidet on saadud muu hulgas selle kohta, kas sellise võimsusega sõjatehnika osi on õige valmistada. Kriitika on keskendunud ka sellele, et tooteid kasutatakse inimeste tapmiseks.

Paljud inimesed võivad sellega mitte nõustuda, kuid mina isiklikult näen, et see on hea ja lubatav, arvestades seda, mis praegu Ukrainas toimub. Sellises abis saavad osaleda ka tavakodanikud, rääkis soome mees.

Samuli rääkis, et tema idee abistamise osas on see, et kui Soomes oleks sama olukord, kus oma riik on ohus ja ründaks võõrvõim, piinaks süütuid tsiviilisikuid ja okupeeriks territooriumi, siis ta vähemalt loodab, et saadakse abi ka välismaalt.

Igaüks saab pakkuda rahalist abi erinevate organisatsioonide kaudu. See on selline veidi erilisem lahendus, millega olen ise liitunud, märkis Samuli.

Asjaga on aga seotud veel üks aga. Kogu projekt võib siiski takerduda Soome ja EL-i bürokraatia taha. Nimelt on Samuli toodetud asjad kvalifitseeritavad kaitsevarustusena, mille ekspordiks on vaja Soomes kaitseministeeriumi luba.

Samuli ei teadnud enne MTV-le antud intervjuud, et peab taotlema luba toodete Ukrainasse eksportimiseks.

Ma pole üheski kohas rääkinud mürsu sabast. Vajadusel saab sellist asja kasutada munatopsina või küünlaalusena. On suhteline, mida kaitsetarvikuks loetakse, märkis Samuli.

Päris nii lihtne see asi siiski ei ole. Kaitsevarustusena kvalifitseeruvad tooted määratletakse ELi kaitsevarustuse nimekirjas. Toote omadusi ja kasutusotstarvet võrreldakse selle loendiga, et teha kindlaks, kas tegemist on kaitsetarvikuga või mitte.

Kui toode on mõeldud sõjaliseks kasutamiseks, on väga tõenäoline, et see määratletakse kaitsetarvikuna, ütles kaitseministeeriumi ekspert Riikka Pitkänen.

Kui tegemist on sihtriigiga nagu Ukraina, mis nõuab eraldi välis- ja julgeolekupoliitilist kaalutlust, siis arutatakse asja haldusüleses ekspordi töögrupis.

Loaprotsess käib nii, et välisministeerium annab töögrupile esmalt taotluse kohta välis- ja julgeolekupoliitilise arvamuse. Pärast seda menetleb töögrupp taotlust ning kas toetab või ei toeta seda. Sõltuvalt asja olemusest esitatakse töögrupi seisukoht kas kaitseministrile või valitsuse istungile, kes otsustab, kas taotlus kiidetakse heaks või mitte.

Pitkäneni sõnul võtab loa saamise protsess tavaliselt aega 4–6 nädalat. Kiireloomulised juhtumid mõnevõrra vähem.

Loa andmise protsessis hinnatakse eksporditavat toodet, eksportija usaldusväärsust, sihtriiki ja sihtpiirkonda. Seda kaalutakse iga loataotluse puhul iga juhtumi puhul eraldi, ütles Pitkänen.

Pitkänen lisas, et Ukrainat puudutavate avalduste menetlemise ajad on olnud lühemad, umbes nädal.

Samuli ütles, et ei kavatse projektist loobuda, isegi kui loa menetlus võtab nädalaid. Kui selline luba on nõutav, siis see loomulikult saadakse, ütles ta.

Projekti järgmiseks sammuks on seega helistada kaitseministeeriumisse ja läbi käia kontaktid, mida Samuli on saanud päris mitu. Ta ütles MTV-le, et kaitseministeerium lubas tema asja kohe käsile võtta.

Samuli on olnud üllatunud, kui palju tähelepanu tema projekt on äratanud. Positiivne on näha, et sellega on liitunud palju inimesi. Teema on tekitanud palju emotsioone. Ma ise olen üllatunud, kui laia kõlapinna see on saanud, rääkis ta.

Lisaks kriitikale on soome mees saanud ka palju julgustust. Näiteks on Soomes elavad ukrainlased talle sõnumi saatnud ja tänanud selle eest, et ta on iseseisvalt käivitanud projekti, millega Ukrainat omalt poolt aidata.

Kommentaarid
(Külastatud 266 korda, 1 külastust täna)