Venemaa on Ukraina sõja juba kaotanud, ütles endine Soome kaitseministeeriumi kantsler, praegune Milttoni vanemnõunik kindralleitnant Arto Räty Kauppalehtile.
Veebruari keskel sai erukindral Arto Räty telefonikõne BBC reporterilt. BBC tahtis teada, kas Venemaa ründab Ukrainat. Räty põhjendas oma vastust ja vastas, et ei ründa, vahendab MTV.
Ma ütlesin, et seal on 44 miljonit inimest, Vene poolel on vägesid liiga vähe ja nad on sõdurite seisukohalt valesti grupeeritud, meenutab Räty.
Teatavasti läks asi teisiti ja Venemaa ründas 24. veebruaril. Räty ei leia siiani selget põhjust sõtta minekuks, kuid püüab siiski põhjustest aru saada.
Selle taga on Vladimir Putini isiklik ja teda toetavate silovikkide agenda. Probleem tuleneb Venemaa ajaloost – vana KGB ohvitser koges Nõukogude Liidu lagunemist, hindab Räty.
See seletus ei välista asjaolu, et Venemaa nõrk esinemine lahinguväljal on tulnud üllatusena. Räty ei imestanud, et kaheksa aastat valmistunud Ukraina suutis koonduda, kuid eriti on üllatanud Venemaa suutmatus oma õhujõude kasutada, nagu ka otsene saamatus ja motivatsioonipuudus. Selle asemel on olnud ootuspärane Venemaa jõhkrus, nagu ka terve selle nädala kestnud energiataristu ründamine.
Venemaa on alati nii käitunud. Tsiviilelanikel pole tähtsust. Seda tehti ka Süürias: kogu linn tehti maatasa ja siis liiguti edasi. Sama kehtib ka Venemaa enda sõdurite kohta, ta pole ka neist kunagi hoolinud, märgib Räty.
Lahinguväljal on initsiatiiv sügise jooksul üle läinud Ukrainale. Küsimusele, kas Venemaa suudab ikkagi sõja võita, annab Räty selge vastuse.
Venemaa on juba kaotanud, pole vahet, kas ta võidab lahinguväljal või vallutab uusi alasid. Rünnak Venemaa enda vastu kestab aastakümneid ja tema võime oma ühiskonda arendada on halvatud, ütleb Räty.
Ukraina on võitja. Seal taga on maailm ja nii see jääbki. Juba praegu tehakse arvutusi hiiglaslikeks ülesehitusprojektideks, mis on ka sõjajärgsele Ukrainale suurepärane võimalus viia läbi reforme ja korruptsioonist vabaneda, ütleb Räty.
Räty usub, et Euroopa energiaturu kaosesse ajanud olukord rahuneb ajapikku ja ka Venemaale ei tule sellest midagi head.
Üleminek taastuvatele energiaallikatele kiireneb ning Venemaa energial ei ole Euroopas turgu ka siis, kui sanktsioonid lõppevad, prognoosib Räty.
Tavalistele elektriarvete maksjatele endine Fortumi töötaja aga kiiret leevendust ei luba.
Kahjuks kaotas Saksamaa korraga nii kivisöe, tuumaenergia kui ka Vene gaasi ning Saksamaa vead kajastuvad energia hinnas. Ja Saksamaa ei lase oma energia hinda maksta enda tööstusel, see puudutab meid kõiki.
Isegi keset Ukrainas toimuva jälgimist ärgitab Räty vaatama ka seda, mis toimub teisel pool maailma.
24 protsenti pooljuhtkomponentidest on pärit Hiinast, 21 protsenti Taiwanist, 19 protsenti Lõuna-Koreast ja 13 protsenti Jaapanist. 90 protsenti kõige arenenumatest pooljuhtidest on pärit ühelt Taiwani ettevõttelt, loetleb Räty.
Ettevõtted on sunnitud oma tarneahelaid ümber mõtlema, sest sõltuvus on liiga suur, kui USA-Hiina suhetes midagi juhtub või kui Hiina alustab Taiwanis mingeid tegevusi. Peab meeles pidama, et Hiina jaoks on Taiwan Hiina lahutamatu osa.
Samas meenutab Räty aga president Xi Jinpingi hiljutisi kõnesid, mida võib pidada leplikuks.
Xi lükkas tagasi tuumarelvade kasutamise, samuti energia või toidu kasutamise poliitiliste instrumentidena, mõtiskleb Räty.
Hiina läheb siin oma teed. 2027. aastal on Hiina rahvaväe 100 aasta juubel ja ühtlasi viisaastaku lõpp, ütleb Räty, jättes õhku küsimuse, mis edasi saab.
Kas Hiina aastapäeva paraad tuleb Taipeis?
