Soome asjatundja: vene rahvast valmistatakse ette selleks, et Ukrainas on kaotus tulemas

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ütles, et andis korralduse Vene vägede väljaviimiseks Dnepri idakaldale, teatab uudisteagentuur Reuters.

„Meie jaoks on Vene sõdurite elu ja tervis alati prioriteet. Peame arvestama ka ohuga tsiviilelanikele – jätkame vägede väljaviimist ja rakendame kõiki meetmeid, et varustust, relvi ja isikkoosseisu ohutult üle Dnepri viia,” ütles Šoigu Vene opositsioonimeedia Meduza teatel.

Väljaviimist kommenteeris ka Vene „erioperatsiooni” vägede kindral Sergei Surovikin. Tema sõnul ähvardab Dnepri läänekaldal viibimine üleujutuse ja Vene vägede isoleerimisega. Üleujutusega viitas ta Venemaa propagandale, mille kohaselt kavatseb Ukraina õhkida Dnepril asuva Nova Kahhovka tammi.

Surovikin soovitas Venemaal rajada Dnepri idakaldale kaitseliini. Surovikin lisas, et praegu on Hersoni võimatu midagi tarnida.

Ukraina presidendi nõunik Mõhailo Podoljak ütles kolmapäeval, et Venemaa vägede väljaviimisest lõunapoolsest Hersoni linnast on veel vara rääkida.

„Vene vägede väljaviimisest pole mõtet rääkida enne, kui Hersoni kohal lehvib Ukraina lipp,” ütles Podoljak Reutersile antud avalduses.

Taganemine Dnepri idakaldale tähendab seda, et Venemaa loobub olulisest osast Hersoni oblastist. Venemaa on kõnealuseid alasid enda käes hoidnud rünnakusõja esimestest nädalatest alates.

Dneprist läänes asuvas Hersoni oblasti osas asub muu hulgas oblasti suurim linn Herson, millest Venemaa nüüd loobub.

Soome Aleksandri instituudi külalisteadur, sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö ütles, et Dnepri lääneküljelt taganemine ei toimu hetkega ning operatsioon võib muutuda Venemaale väga keeruliseks.

„Ukraina häirib taganemisoperatsiooni nii palju kui suudab ja püüab tekitada suuri kahjusid,” ütles Käihkö.

Ukraina presidendi nõunik Mõhailo Podoljak ütles kolmapäeval, et Ukraina ignoreerib Venemaa avaldusi seoses taganemisega, kuna Venemaa sõnad ja teod on vastuolus. Miks Venemaa nüüd avalikult oma taganemisest sellisel viisil teatab?

„Venemaa on juba mõnda aega asunud oma rahvast ette valmistama selleks, et sõda Ukrainas pole pikka aega läinud nii hästi kui väideti. Surovikin on juba varem väitnud, et Hersonis tulevad rasked ajad. Venemaal on muudetud arusaama, et kõik on läinud hästi. See võib olla seotud kasvava sisekriitikaga, mida nn sõjaopositsioon praegu Venemaal esitab,“ ütles Käihkö.

Sõjaopositsiooni all peab Käihkö silmas Venemaa parteisid, kes toetavad sõjategevust Ukrainas, kuid kelle sõnul pole Venemaal oma sõjategevus loodetud viisil õnnestunud. Venemaal on seda kriitikat palju keerulisem vaigistada võrreldes rahu nõudva opositsiooniga, märkis Käihkö.

„Siin valmistatakse rahvast ette selleks, et kaotus on tulemas,” ütles Käihkö.

Käihkö märgib, et kui Venemaa septembris Harkivi oblastist kiiruga taganes, pidi ta Ukrainale jätma suure osa oma tehnikast, mida Ukraina on sellest ajast peale Venemaa vastu edukalt kasutanud. Nüüd üritab Venemaa Hersonist lahkudes ilmselt ära hoida varustuse kadusid.

Käihkö sõnul on Hersonist taganemise tähendus eelkõige moraalne ja propaganda. Ukraina jaoks on Hersoni linna ja läänekalda tagasivõitmine märkimisväärne moraalne võit.

„See on järjekordne tõend, et piisava toetuse korral suudab Ukraina Venemaa okupeeritud aladelt välja tõrjuda,” lisas Käihkö.

Ukraina lõunaosas asuva Hersoni oblasti hõivamine Venemaa poolt oli sõja algfaasis üks suurejoonelisemaid õnnestumisi. Nüüd on selle osaline Ukrainale tagasi kaotamine riigile suur propagandakaotus, ütles Käihkö.

„Tõenäoliselt on Hersonist sõjaliselt kümne küünega kinni hoitud, sest nad ei tahtnud pärast Harkivi alade kaotamist nii kiiresti teist sama suurt kaotust,” märkis Käihkö.

Venemaa püüab Hersoni oblasti kaotust siiski omaenda propagandas eeliseks pöörata ja kinnitada, et näiteks kevadel õnnestub piirkonnad tagasi vallutada, hindas Käihkö.

Kuigi Venemaa taganemine on Ukraina jaoks suur võit, on jätkamine tõenäoliselt väga raske. Käihkö sõnul on Dnepri ületamine Ukraina jaoks suur väljakutse, sest jõgi on lai ja suurem osa ületuskohtadest on hävinud.

„Ukrainlased võivad jääda mõneks ajaks teisele poole jõge. Ma oleksin ettevaatlik prognoosides, kui kiiresti suudab Ukraina edu mujal korrata,” lisas Käihkö.

Käihkö sõnul on võimalik, et Venemaa üritab õhku lasta Hersoni oblastis asuva Kahhovka hüdroelektrijaama tammi. Arvatakse aga, et tammi õhkulaskmine põhjustaks suuri üleujutuse kahjustusi ka Dnepri idaküljele, kuhu Venemaa end väidetavalt pärast taganemist positsioneerib.

„Tõenäoliselt teeb tammi õhkulaskmine kahju ka Venemaale,” ütles Käihkö.

Dnepri läänekülje vallutamisega saaksid ukrainlased Krimmi poolsaarele tõhusamaid rünnakuid läbi viia ja raskendada Venemaa tarneid Krimmist.

Venemaa on viimasel ajal korduvalt rünnanud Ukraina tsiviiltaristut, näiteks elektrijaamu, põhjustades elektrikatkestusi kogu riigis. Käihkö peab võimalikuks, et Venemaa suurendab sarnaseid rünnakuid veelgi.

Kuna Venemaa on sõjas muidu ebaõnnestunud, näib tema viimane abinõu praegu olevat tsiviilelanike ründamine, millega loodetakse sõda enda kasuks pöörata, hindas Käihkö. Venemaa on pikka aega rääkinud edasitungist Ukraina idaosas Bahmuti linnani, kuid selle vallutamine on osutunud Vene vägede jaoks väga keeruliseks.

„Venemaa üritab nüüd tsiviilelanike vastu suunatud rünnakutega rahvast põlvili suruda ja seeläbi otsustajaid mõjutada. Eelmistes sõdades pole see toiminud, kuid nüüd on näha, kas seekord läheb teisiti. Venemaa käsutuses on täppistehnika ja Ukraina ühiskond on tehnoloogiliselt haavatav,“ ütles Käihkö.

„Nende rünnakutega püüab Venemaa mõjutada ka lääneriike, sest külma talve tekitamine Ukrainas võib taas suurendada toetusvajadust,” lisas Käihkö.

Kommentaarid
(Külastatud 2,012 korda, 1 külastust täna)