Soome asjatundja: Ukrainal pole võimekust tõrjuda ülehelikiirusega ballistilisi rakette, mida Venemaa ostab Iraanilt

Venemaa pidev tsiviilobjektide ja taristu pommitamine Ukrainas võib peagi tekitada sarnase põgenikelaine, nagu nähti märtsis pärast Venemaa agressioonisõja algust, ütles Jyväskylä ülikooli julgeoleku ja strateegilise analüüsi professor, endine luurekolonel Martti J. Kari.

Kari peab võimalikuks, et talve saabumine paneb linnades elavad ukrainlased kolima, sest Venemaa pommiplahvatused rikuvad pidevalt Ukraina elektrisüsteeme ja paljud korterid jäävad kütteta. Suure pagulaslaine eest on hoiatanud ka tööeluprofessor ja sõjateaduste doktor Jarno Limnéll, vahendab Iltalehti.

Kari sõnul on Ukraina jaoks uueks suureks murekohaks ka info, et Venemaa ostab Iraanilt ballistilisi rakette. Uued Iraani raketid on oluliselt täpsemad kui vanad raketid, mida venelased nüüd Kiievi pihta lasevad.

Kari ütleb, et Venemaa ostab Iraanilt lühimaa ballistilisi rakette Fateh-110 ja selle täiustatud versiooni nimega Zolfaghar. Fateh’i lennuulatus on olenevalt tüübist umbes 300 kilomeetrit ja 2017. aastal kasutusele võetud Zolfaghari lennuulatus kuni 700 kilomeetrit. Zolfaghari lõhkeainekogus on ligi 600 kilogrammi. Näiteks pealinna Kiievi pihta saab rakette tulistada kaugelt Venemaalt.

Rakettide tõrjumise teeb raskemaks asjaolu, et tegemist on hüperhelikiirusega ballistiliste rakettidega. Rakett lastakse kõrgele orbiidile, kust see langeb suurel kiirusel täpselt sihtmärgini.

Nende vastu on väga raske võidelda, ütles Kari. Nad on väga täpsed. Jutt käib viiemeetrisest täpsusest. Nüüd laseb Venemaa Kiievi pihta rakette, mis on üsna ebatäpsed, märkis Kari.

Möödunud nädala alguses teatati, et Vladimir Putini usaldusisik ja Venemaa riikliku julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev on sõitnud Iraani pealinna Teherani „julgeolekuküsimusi arutama”. Juba varem peeti rahvusvahelises meedias võimalikuks, et Patruševi reis oli seotud ballistiliste rakettide hankimisega.

Patrušev hangib neid praegu Iraanis, rääkis Kari ülehelikiirusega rakettide ostmisest. Kari lisas, et uute relvasüsteemide kasutuselevõtt võtab aega, nii et kui Venemaa saab hüperhelikiirusega raketid, kulub veel mitu nädalat, enne kui need kasutusele võetakse.

Praegu pole Ukrainal süsteemi, mis suudaks hästi ballistiliste rakettidega võidelda. Ukraina on tõepoolest palunud Läänelt kaitsesüsteeme, kuid USA pole veel nõustunud neid tarnima.

Varem on USA varustanud Ukrainat keskmaa NASAMS-i õhutõrjesüsteemidega. Need on võimelised võitlema lennukite, helikopterite ja tiibrakettide vastu, kuid eelkõige ei sobi nad ballistiliste rakettide vastu võitlemiseks. Nüüd oleks Ukrainal vaja näiteks selle jaoks mõeldud Patrioti süsteeme.

Kari sõnul on selge, et kui Venemaa saab Iraani raketid ja Ukraina ei saa ballistiliste rakettide tõrjumiseks sobivaid relvasüsteeme, suudab Venemaa veelgi täpsemalt lüüa Ukraina linnade elektri ja soojuse tootmis- ja jaotussüsteeme.

Kari sõnul võivad USA praegused vahevalimised otsustada Ukrainale relvaabi andmise. Kui vabariiklased võidavad, siis tõenäoliselt relvaabi vähemalt ei suurene.

Samuti peab Kari võimalikuks, et Lääs mõistab lõpuks Ukraina vajadust paremate süsteemide järele. Nii juhtus näiteks HIMARS-i raketiheitjatega, mis on sõja käigu otsustavalt Ukraina kasuks pööranud.

Oktoobris alustas Venemaa Ukraina elektri-, vee- ja elektrijaamade massilist pommitamist droonide ja rakettidega. Rünnakute tõttu on kahjustada saanud keskmiselt umbes 40 protsenti Ukraina elektrivõrgust ja osa soojusvõrgust.

Ukrainlased parandavad nüüd kiiresti kahjustatud elektrijaamu ja reguleerivad elektrijaotust. Linnades võivad elektrikatkestused kesta tunde. Lisaks on EL saatnud Ukrainasse 500 generaatorit, et tagada elektri ja kütte kättesaadavus.

Kari märgib, et külm ilm, elektrikatkestused ja külmad korterid mõjutavad paratamatult ukrainlaste meeleolu. Kiievis langeb detsembris öine temperatuur alla nulli ja päeval on juba alla kümne kraadi. Ja vahet pole, kui palju alla nulli temperatuur langeb, igal juhul hakkab elanikkond tema sõnul kannatama.

Samuti nendib Kari, et kui pakane läheb karmimaks, hakkavad veetorud jäätuma ja pragunema ning see mõjub ukrainlaste meeleolule veelgi hullemini.

Kari sõnul liigub osa võimalikust pagulaslainest vaid riigi sees, kuid suur osa võib turvalisust otsida ka mujalt Euroopast.

Osa läheb ilmselt maale, kus on veel kasutusel nn vana kooli küttesüsteemid. Kuid paljud ukrainlased lähevad ilmselt Läände. Numbreid on võimatu prognoosida, aga Kiievis on 2,8 miljonit elanikku ja kui pooled neist liikuma hakkavad lähevad, on seda juba palju.

ÜRO pagulasagentuuri andmetel oli novembri alguses erinevates Euroopa riikides registreeritud kokku üle 7,7 miljoni Ukraina pagulase. Sõja alguses oli Ukrainas ligikaudu 43,8 miljonit elanikku.

Kari sõnul sõltub võimalik uus pagulaslaine ka sellest, kui palju suudavad Ukraina naabrid ja eriti Poola neid vastu võtta. Alates Venemaa agressioonisõja algusest on suurim põgenikevoog olnud Ukrainast Poola ja sealt mujale Euroopasse.

Märtsi keskel teatati juba, et Ukrainast on põgenenud üle kolme miljoni inimese, kellest ligi kaks miljonit suundus esmalt Poola. Ukraina põgenikke võtsid vastu ka lähinaabrid Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Moldova.

Venemaa alustatud raskepommitamiskampaania on selge suunamuutus, mis on Kari sõnul seotud oktoobri alguses Venemaa vägede juhatajaks ülendatud õhu- ja kosmosevägede kindrali Sergei Surovikiniga.

Kari sõnul üritavad venelased praegu Ukrainas ellu viia strateegiat, mida ameeriklased järgisid 1990ndate aastate alguses Pärsia lahe sõjas ja mis põhines Ameerika koloneli John Wardeni plaanil. Wardeni põhiidee oli, et vastane on süsteem, mis koosneb üksteise sees olevatest rõngastest. Vastane pole mitte ainult tema relvajõud, vaid ka vastase ühiskond, võitlustahe, riigi juhtimine ja kriitiline taristu.

Strateegias on ringid üksteisest sõltuvad ja muutused ühes ringis mõjutavad teisi. Mõjutades edukalt suvalist ringi, saab mõjutada ka kõiki nelja ülejäänud ringi.

USA-l õnnestus Wardeni taktikaga Iraak Kuveidist välja tõrjuda. Pärast esimest tohutut õhurünnakut oli maavägedel suhteliselt lihtne ülesanne iraaklasi tõrjuda.

Kari märgib, et Vene vägesid juhatav Surovikin on just õhuväe kindral ja tema tegutsemismeetodid on sellega kooskõlas.

Kari nendib, et Venemaal on rünnaku algusest peale olnud selge siht – Ukraina läänemeelse juhtkonna hävitamine. Kui talvel ühe strateegiaga seda ei saavutatud ega ka suvel teistsuguse taktikaga, siis nüüd on järjekord uue käes.

Aga mida ma nendest meestest tean, nad ei anna alla, ütles Kari ukrainlaste kohta.

Kommentaarid
(Külastatud 393 korda, 1 külastust täna)