USA valitsuse kõrgeimal tasandil on tekkinud lahkarvamus selle üle, kas avaldada Ukrainale survet, et see taotleks diplomaatilist lõppu sõjale Venemaaga, kusjuures Ameerika kõrgeim kindral soovitab läbirääkimisi pidada, samas kui teised president Joe Bideni nõunikud väidavad, et aeg pole veel küps.

USA kõrgeim väejuht, staabiülemate ühendkomisjoni esimees kindral Mark Milley on kinnistel koosolekutel väitnud, et ukrainlased on enne talve saabumist lahinguväljal saavutanud umbes nii palju, kui nad võisid mõistlikult oodata, ja seetõttu peaksid nad püüdma neid saavutusi kinnistada läbirääkimiste laua taga, rääkisid väljaandele New York Times aruteludega kursis olevad ametnikud.

Kuid teised kõrged ametnikud on sellele ideele vastu, väites, et kumbki pool ei ole valmis läbirääkimisteks ning igasugune paus võitluses annaks Venemaa presidendile Vladimir Putinile vaid võimaluse end kokku võtta. Kuigi Bideni nõustajad usuvad, et sõda lahendatakse lõpuks läbirääkimiste teel, ollakse ametnike sõnul arvamusel, et aeg pole veel küps ja USA ei tohiks ukrainlastele survet avaldada, kuni neil on hoog sees.

Aruteludest rääkisid ametnikud anonüümselt, kuna neil ei ole volitusi arutada avalikult tundlikke teemasid. Viimastel päevadel on avalikkuse ette jõudnud kindral Milley avalikud kommentaarid, milles on vihjatud tema nõuannetele. „Kasutagem võimalust,” ütles ta kolmapäeval New Yorgis peetud kõnes.
Ta täpsustas neljapäeval CNBC-le antud intervjuus: „Oleme näinud Ukraina sõjaväge võitlemas Venemaa sõjaväega,” ütles ta. „Mis tulevik toob, ei ole täpselt teada, kuid me arvame, et siin on mõned võimalused mõne diplomaatilise lahenduse jaoks.”

Valge Maja püüdis aga distantseeruda igasugusest arusaamast, et sunnib Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit loovutama territooriumi Vene sissetungijatele, isegi kui Moskva tõmbab vägesid tagasi strateegilisest linnast Hersonist.

„USA ei avalda Ukrainale survet,” ütles presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan neljapäeval ajakirjanikele. „Me ei suru asju Ukrainale peale. See, mida me teeme, on partneritena konsulteerimine ja oma toetuse näitamine mitte ainult avalike avalduste või moraalse toetuse kaudu, vaid ka sellise sõjalise abi käegakatsutava ja füüsilise toetuse kaudu, mida ma varem mainisin.”

Tõepoolest teatas USA kaitseministeerium Pentagon neljapäeval, et saadab Ukrainale veel 400 miljoni dollari eest sõjalist abi. Tarnitavate relvade hulgas on Ameerika Ühendriikide esimesed mobiilsed õhutõrjesüsteemid Avenger, samuti Hispaaniast juba tarnitud HAWK õhutõrjesüsteemide raketid, miinipildujad, suurtükiväe mürsud, maastikuautod Humvee, granaadiheitjad, külma ilma varustus ja laskemoon. Samuti suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemid ehk HIMARSid, mis on osutunud tõhusaks venelaste tõrjumisel.

Küll aga lükkas kaitseministeerium tagasi Ukraina taotlused Grey Eagle MQ-1C droonide järele, mida Ameerika ametnike arvates võidakse kasutada sihtmärkide tabamiseks Venemaa territooriumil, riskides sõja ohtliku eskaleerumisega, vahendab The Wall Street Journal.

Küsimus, milline on Ameerika Ühendriikide positsioon läbirääkimistel, on viimastel päevadel elavdanud kõnelusi mõlemal pool Atlandi ookeani, kui Ameerika, Ukraina, Venemaa ja Euroopa ametnikud üritavad lahti mõtestada Washingtoni mõnikord segaseid signaale.

Sullivani eelmisel nädalal toimunud reis Kiievisse jättis mõnele mulje, et Bideni administratsioon kutsus Zelenskit üles näitama vähemalt valmisolekut läbirääkimisteks, kuid Ameerika ametnikud eitasid seda.

Selle asemel ütlesid nad, et peamiselt muudele sõjaga seotud küsimustele keskendunud kohtumise lõpus soovitas Sullivan Zelenskil mõelda, milline näeks välja „õiglane rahu” – see on fraas, mida suurriikide grupp G-7 eelmisel kuul kasutas – kui saabub aeg läbirääkimisteks.

Segadust süvendasid president Bideni mitmetähenduslikud kommentaarid kolmapäeval pressikonverentsil. Küsimusele, kas tema arvates on Ukrainal nüüd läbirääkimiste alustamiseks vajalikud hoovad, jättis president ukse lahti. „Ei ole näha, kas tehakse otsus, kas Ukraina on valmis Venemaaga kompromisse tegema või mitte,” ütles ta.

Küsimusele, kas ta soovitas Ukrainal mõnest territooriumist loobuda, vastab Biden kiiresti eitavalt. „See on ukrainlaste otsustada. Mitte midagi Ukrainast ilma Ukrainata,” ütles ta, korrates ametlikku joont, et iga resolutsiooni peab määrama Kiiev, mitte USA või Euroopa. „Ma tean ühte asja: me ei ütle neile, mida nad peavad tegema.”

Mõned praegused ja endised ametnikud ütlesid, et administratsiooni seisukoha puhul on nüanss kadunud. Kuigi praegu ei avaldata läbirääkimisteks survet, soovib USA valitsus olla valmis diplomaatiaks mõnel hilisemal ajal, kui see on mõttekas.

„Minu tunnetus on see, et administratsioon katsub varbaga diplomaatia võimalikkust,” ütles Georgetowni ülikooli professor Charles Kupchan, kes töötas president Barack Obama Euroopa nõunikuna ja kirjutas hiljuti kõnelusi propageeriva essee. „Nad üritavad nõelale niiti taha ajada. Nad tahavad tutvustada diplomaatia võimalust, ilma et paistaks, et nad ütlevad ukrainlastele ette, mida teha.” Ta lisas: „See on laua katmine, ​​aga mitte laua taha istumine.”

Ilmne valmisolek mingil hetkel kõnelusi pidada on pälvinud teravat kriitikat mõnede välispoliitika ekspertide poolt, kes väidavad, et oleks viga jätta kasutamata Ukraina võimekus võita rohkem oma territooriumi Vene okupantide käest.

„USA ja Euroopa partnerid ei tohiks ennetada Ukraina sõjalise edu võimalust, isegi tõenäosust, nõudes relvarahu kehtestamist või eeldades, et Ukrainal on võimatu näiteks vabastada Donbassi või isegi Krimmi,” kirjutas Just Security veebisaidil endine karjääridiplomaat Daniel Fried, kes töötab praegu Atlandi Nõukogus.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja tema abilised kordasid sel nädalal, et Ukraina on korduvalt teinud ettepaneku jätkata rahuläbirääkimisi Venemaaga ning selliseid kõnelusi ei saa alustada enne, kui Vene väed on tagasi tõmbunud nende poolt hõivatud territooriumilt. Kuid analüütikud märkisid, et Ukraina liider ei korranud varasemaid avaldusi, mille kohaselt ei saa kõnelusi alustada, kui Putin juhib Venemaad.

Laiemas plaanis on Ukraina avalikkus toetanud sõjalist pealetungi Venemaa positsioonide vastu ning iga teade Venemaa tagasilöökide kohta on vastu võetud suure entusiasmiga. Juba enne hiljutist Ukraina sõjaliste edusammude lainet avaldas Zelenski tugevat ja püsivat poliitilist survet keelduda igasugustest järeleandmistest, mis jätaksid Venemaa väed Ukraina territooriumi kontrollima.

Arutelu Washingtonis tekkis pärast seda, kui tõstatati küsimused Ameerika toetuse kestvuse kohta Ukraina sõjategevusele. Vabariiklaste liider ja Kalifornia esindaja Kevin McCarthy, kes loodab saada äsjavalitud kongressi esindajatekoja esimeheks, lükkas tagasi Ukrainale jätkuva abi andmise „tühja tšeki”, kuigi teised vabariiklaste juhid, sealhulgas Kentucky senaator Mitch McConnell on endiselt Kiievi vankumatud toetajad.

Edumeelsete esindajatekoja demokraatide rühm avaldas hiljuti kirja, milles soovitas läbirääkimisi, kuid võttis selle kiiresti tagasi. Mõned vasakpoolsed siiski jätkavad kõnelustele utsitamist. „Usun, et edumeelsed on alati propageerinud diplomaatilisi lahendusi,” ütles New Yorgi demokraat Alexandria Ocasio-Cortez sel nädalal väljaandele Intercept. „Me peaksime sellele jätkuvalt toetuma.”

Ametnikud ütlesid, et Valge Maja kinnistel aruteludel on kindral Milley olnud tugev diplomaatia pooldaja, kuid ei taha jätta muljet, nagu oleks ukrainlased alla andnud. Ta on osutanud satelliidipiltidele, mis näitavad, et venelased kaevavad kaevikuid ja rajavad kindlustusi üle suure osa okupeeritud territooriumist, valmistudes talveks, mil rinded arvatavasti stabiliseeruvad. Hersonist taandumise eesmärk näis olevat paremini kaitstava positsiooni loomine.

Ametnike sõnul on kindral väitnud, et lahingud võivad külmadel kuudel leeveneda, ilma et oleks tõenäoline edasiste põhjapanevate muutuste toimumine kohapeal, pakkudes võimalust kõnelusteks. Valge Maja aruteludes tõi ta esile Esimese maailmasõja, kui mõlemad pooled pidasid aastaid kestnud kaevikusõda, kus rindejoones oli vähe muutusi, kuid miljoneid mõttetult kaotatud inimelusid. Selle näite tõi ta ka sel nädalal New Yorgi majandusklubis peetud kõnes.

Asi ei ole Putini premeerimises, ütlesid ametnikud kindrali seisukohta kirjeldades, vaid et võib-olla on see aeg, mil Ukraina ja tema liitlased saavad hakata töötama poliitilise lahenduse nimel, sest püsivat sõjalist lahendust ei pruugi lähitulevikus tulla.

Kindral Milley seisukohta ei jaga Biden ega Sullivan, ütlesid ametnikud. Nad ütlesid, et Putin ei ole näidanud valmisolekut läbirääkimisteks ning ukrainlased on oma edust lahinguväljal joovastuses, mistõttu nad ei soovi läbirääkimiste laua taga maa-alasid loovutada.

Kui Ameerika Ühendriigid sunniksid ukrainlasi praegusel hetkel läbirääkimisi pidama, siis ametnike sõnul saadaks see Sullivani arvamuse kohaselt Putinile sõnumi, et kõik, mida ta peab tegema, on sõda veidi kauem venitada, kuni lõpuks teevad ameeriklased tema eest töö ära.

„Ainult Zelenski ja tema valitsus saavad neid otsuseid teha,” ütles endine Ameerika suursaadik Ukrainas Steven Pifer, kes on nüüd seotud Stanfordi ülikooliga. „Washington ei peaks neid selleks sundima ja vähemalt seni tundub, et Washington mõistab seda.”