Mitmed analüütikud ja diplomaadid on prognoosinud, et talve jooksul võivad suuremad lahingud peatuda ja alata rahuläbirääkimised, kuid pärast venelaste Hersonist väljatõrjumist ei soovi Ukraina väed enam peatuda.

Kui juubeldavad Ukraina väed heiskavad pärast Venemaa ulatuslikku taganemist Hersoni kohale oma riigilipu, ei ole märke pealetungi talveks peatamisest või sõja ummikseisu jõudmisest, vahendab New York Times.

Idas jätkavad Ukraina väed edenemist ja on tõrjunud Venemaa korduvaid jõupingutusi Bahmuti linna ja Pavlivka küla vallutamiseks, tappes väidetavalt sadu Vene sõdureid. Lõunas annavad nad lööke sügavale Venemaa tagalasse, tabades Moskva vägesid enne, kui nad jõuavad end sisse seada ja kaitset ehitada Dnipro jõe idakaldal teisel pool Hersoni.

Kohapeal olevad väed ja nendega koos olevad vabatahtlikud annavad üha enam vihjeid, et ukrainlased valmistuvad uueks maismaapealetungiks nende kahe rinde vahel lõunas läbi Zaporižja oblasti Melitopoli suunal, seades löögi alla Venemaa haarde kogu Ukraina lõunaosas, mis saavutati pärast sissetungi veebruaris.

„Sõja loogika seisneb selles, et mitte peatuda ja edasi liikuda,” ütles Donbassi idaosas asuvat Bahmuti linna kaitsva tankitõrjeüksuse ülem vanemleitnant Andri Mihheitšenko. „Ma arvan, et vasturünnakuid tehakse ka teistes suundades, nii et vaenlasel pole aega varusid täiendada ja lööke blokeerida.”

Mitmed analüütikud ja diplomaadid on rääkinud sellest, et sõjategevus on talvisel külmal ajal seisakumas ning mõlemad pooled vajavad taastamist. Mõned juhid – eelkõige USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley – on arvanud, et lahingute paus oleks hea aeg kõnelusteks.

Kuid Ukraina pealinna Kiievi valitsus on olnud veendunud, et ummikseis lihtsalt tsementeerib Venemaa kasu, mis viitab sellele, et isegi kui tingimused sunnivad Ukrainat oma rünnakuid aeglustama, ei kavatse ta neid peatada. Sõjaväeanalüütikud ja teised nii Ukrainas kui ka väljaspool seda on esitanud vastakaid prognoose selle kohta, mida järgmisena oodata, ning Ukraina sõdurid tunnevad sageli rõõmu väejuhatuse võimest oma kavatsusi varjata ja säilitada salapära.

Uue rindejoone tõmbamine Dnipro jõel, kus mõlemad pooled kontrollivad vastaskaldaid, peatab sisuliselt Hersoni rinde, märkisid sõjaväeanalüütikud. Jõe tohutu laius ja edasised kahjustused peamisele Antonivka sillale Vene vägede lahkumisega seoses muudavad Ukraina vägede jaoks taganevate Vene vägede tagaajamise üle jõe äärmiselt keeruliseks ja riskantseks.

On tõendeid selle kohta, et Ukraina jätkab rünnakuid sügaval Venemaa tagalas, teated raketirünnakutest Venemaa vägede vastu, mis on ümber grupeerunud mitmes kohas idakaldal, ning viimastel päevadel rünnakutest Musta mere lähedal asuvatele lõunapoolsetele rannikulinnadele Melitopolile ja Henitšeskile, mis on rindejoonest ligi 60 kilomeetri kaugusel.

Ukraina eriväed ja partisaniväed jätkavad väikesemahuliste rünnakute pidevat hoogu Venemaa tagalas, ütles Londoni kaitseanalüüsi asutuse Royal United Services Institute sõjateaduste vanemteadur Justin Bronk.

Üks kommentaatorite leer, mis koosneb endistest Lääne sõjaväelastest, kes jälgivad sõda tähelepanelikult ja kel on võitlejate seas sõpru, prognoosib juba, et Ukraina saavutab lõunas veelgi edusamme, kui Venemaa moraal ja organisatsioon lagunevad.

„Head päeva, mu sõber. Nüüd liigume edasi teiste kaartide ja muude lahingute juurde,” edastas sel reedel sotsiaalmeedias USA mereväe eriüksuse SEAL endine võitleja Chuck Pfarrer, kui Ukraina väed tungisid Hersoni. Rääkides sel nädalal populaarse Ukraina-meelse organisatsiooniga Mriya Report, ütles Pfarrer, et tema arvates on Melitopoli linn järgmine sihtmärk, mida jälgida, ning rääkis enesekindlalt Ukraina võimest oma eeliseid kasutada ja eelseisvatel kuudel rohkem territooriume tagasi vallutada.

Teised analüütikud on ettevaatlikumad. Bronk ütles, et eeldab, et mõlemad pooled teevad oma tegevuses pausi poriste, märgade ja külmade tingimuste tõttu ning seetõttu, et Hersoni lahingud on olnud äärmiselt kurnavad.

Ta prognoosib, et täiemahuline sõda jätkub kevadel. Ta ütles, et Ukraina järgmised sihtmärgid on tõenäoliselt kas lõunas või idas asuva Melitopoli suunal, jätkates pealetungi, mis peletas Vene väed Harkivi oblastist, et vallutada tagasi Luhanski oblastis asuv Svatove linn, mis on olnud viimase kuu võitluse keskmes.

Kuid ta kahtleb, kas Ukrainal on jõudu vägede koondamiseks laiaulatusliku ründetegevuse jaoks, mis sõjalise konventsiooni kohaselt nõuab tavaliselt ründajatelt kaitsjatest palju suuremat ülekaalu.

„Ma oleksin üllatunud, kui neil on selleks laskemoona, kütust ja varustust,” ütles ta ja lisas: „Hersoni rindel on olnud tohutult inimohvreid.”

Kindral Milley ütles neljapäeval, et Venemaa ja Ukraina on vähem kui üheksa kuud kestnud sõjategevuses kaotanud kumbki rohkem kui 100 000 võitlejat hukkunute ja haavatutena. Kumbki pool ei ole range teabekontrolli tõttu avaldanud ametlikke hukkunute arvu andmeid.

Zaporižja oblastis asuva vabatahtlike pataljoni ülem kinnitas, et ukrainlaste kaotused on suured. Ta ütles, et teadis ühest üksusest, mis kaotas Ukraina idaosas 20 meest päevas, ja tema hinnangul kaotab tema riik jätkuvalt 100–200 meest päevas, nagu see oli juhtunud aasta alguses, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski esimest korda nimetas seda numbrit.

Kuid sõdurid rindel ei näe mingeid sõjategevuse leebumise märke.

Rindele tagasi suunduvate sõdurite sõnul on Bahmuti võitlus jätkuvalt pikk. Suvest saadik linna kaitsnud üksus, 93. brigaad sai veidi üle nädala puhata ja on vahepeal kaevikutesse naasnud.

Oma vägede Hersonist väljaviimist kavandades püüdis Vene väejuhatus kindlustada võitu idas, paisates äsja mobiliseeritud sõdureid lahingutesse Ukrainas kirdeosas Svatove juures ja Donetski oblastis, püüdes vallutada Bahmuti linna ja Pavlivka küla.

Bahmuti tankitõrjeüksuse ülem leitnant Mihheitšenko ütles, et võitlus linna pärast võib olla järgmine suur lahing. „Kes selle võitluse ellu jääb, see võidab,” ütles ta. „See on kurnamismäng. Võib-olla tuleb siin pöördepunkt, sest nad ei taha järele anda. Väed paisatakse peale ja meie vastame samaga.”

„Kui me siin nende selgroo murrame, jääb alles ainult üks tugev grupeering – Zaporižja,” ütles ta venelaste kohta. „See on eraldi, kus võitlus on keskmise intensiivsusega. Mitte nagu Bahmutis, aga ka mitte nagu Hersoni oblastis. Teame, et neid on päris palju. Ja kuidas see grupeering käitub ja mida me ette võtame, pole veel teada.”

Talve lähenedes on mõlemal poolel ka laskemoonast puudus. Venemaa on pöördunud suurtükimürskude ja rakettide saamiseks Põhja-Korea ja Iraani poole. Ukraina sõjaväelased tahavad Ukraina ametnike nõudmistega kursis oleva inimese sõnul suurendada iga päev tulistavate mürskude arvu – mis on umbes 3000 – mitme tuhande võrra.

Vaatamata Venemaa tagasilöökidele lahinguväljal jätkavad Venemaa sõjaväelased USA kaitseametnike ja sõjaväeanalüütikute sõnul tõhusaid raketi- ja droonirünnakuid Ukraina taristu vastu, paljastades lüngad Ukraina õhutõrjes.

Analüütikud nõustuvad ühe asjaga, et olenemata sellest, kas paus tuleb või mitte, on sõja järgmine etapp taas äärmiselt jõhker.

„Sõda ei lõpe eeloleval talvel,” kirjutas hiljuti pensionile läinud Austraalia armee kindralmajor Mick Ryan väljaandes ABC.

„Kuid seda tehakse erinevas tempos,” lisas ta. „See annab poliitilistele ja sõjalistele juhtidele võimaluse planeerida eesootavat aastat, mis saab olema tõenäoliselt jõhker ja verine.”