Siseinfo: Ukraina ei taha midagi kuulda läbirääkimistest, kuna see tähendaks allaandmist Venemaale

Lääs on Ukrainale surunud juba pikemat aega peale läbirääkimisi Venemaaga, aga Ukraina võimud ei taha sellest midagi kuulda, kuna see tähendaks allaandmist.

„Kui teil on lahinguväljal edu, on veidi veider saada selliseid ettepanekuid nagu: „Sõjaliste vahenditega ei saa te nagunii kõike teha, peate läbirääkimisi pidama”,” ütles Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik Mõhailo Podoljak.

See tähendaks, et riik, „kes saab tagasi oma territooriumid, peab alistuma riigi ees, kes kaotab”, märkis ta sel nädalal Kiievi presidendihoones antud intervjuus, vahendab Daily Mail.

Vaatamata Venemaa rasketele sõjalistele lüüasaamistele viimastel nädalatel, sealhulgas lõunapoolse võtmelinna Hersoni tagasivõitmisele Ukraina poolt, arvab president Vladimir Putin endiselt, et „ta suudab Ukraina hävitada, see on tema kinnisidee” ja temaga läbirääkimistel pole mõtet, väitis Podoljak.

Lääs ei saa Ukrainat läbirääkimistele survestada, rõhutas ta ja lisas: „Meie liitlased arvavad endiselt, et on võimalik naasta sõjaeelsesse aega, mil Venemaa on usaldusväärne partner.”

Nõuniku kommentaarid tulid samal ajal kui avaldati muljetavaldavad kaadrid hetkest, mil Ukraina sõdurid õhkasid Vene tanki, tekitades tohutu tulekera, mis paiskas metallitükid õhku kümnete meetrite kõrgustele.

Tanki, mis näis olevat üks Venemaa kaasaegsetest T-80 mudelitest, nähti põllul lebamas, arvatavasti oli see varasemas lahingus saanud kannatada, kuid mitte täielikult hävinud.

Ukraina võitlejad täitsid tanki soomustatud kere lõhkeainega, liikusid tagasi ohutusse kaugusesse ja lennutasid masina taevasse – kuid mitte enne drooni väljalendu, et uskumatu plahvatus videole jäädvustada.

Klippi levitas Ukraina telesaatejuhi asutatud heategevusorganisatsioon Serhi Prõtula fond, mis kogub raha Ukraina territoriaalkaitsejõududele relvade ja sõjavarustuse ostmiseks.

USA meedia teatas hiljuti, et mõned kõrged ametnikud on hakanud julgustama Ukrainat kaaluma kõnelusi, mille Zelenski on seni tagasi lükanud ilma Vene vägede eelneva väljaviimiseta kogu Ukraina territooriumilt.

„Peab olema vastastikune arusaam, et sõjalist võitu selle otseses tähenduses pole võib-olla võimalik sõjaliste vahenditega saavutada,” ütles USA kõrgeim kindral Mark Milley selle kuu alguses, hinnates, et läbirääkimisteks on võimalus.

Kuid Podoljak ütles, et Moskva ei ole teinud Kiievile „otset ettepanekut” rahuläbirääkimisteks, eelistades nende edastamist vahendajate kaudu ja tõstatades isegi relvarahu sõlmimise võimaluse.

Kiiev näeb sellises jutus pelgalt Kremli manööverdamist, et saada kohapeal hingetõmbeaega ja valmistuda uueks pealetungiks.

„Venemaa ei taha läbirääkimisi. Venemaa viib läbi suhtluskampaaniat, mida nimetatakse „läbirääkimisteks”,” ütles Ukraina presidendi nõunik.

„See lihtsalt jääb toppama. Vahepeal valmistab ta ette oma mobiliseeritud jõude, leiab lisarelvi ja kindlustab oma positsioone,“ hoiatas ta.

Pärast Venemaa suurt taganemist Kiievi piirkonnast märtsis ja seejärel septembris kirdeosas asuvast Harkivi piirkonnast tähistas Hersoni vabastamine sel kuul Podoljaki sõnul konflikti „põhimõttelist” pöördepunkti.

Oma sõjalistest võitudest kannustatuna ei saa Ukraina oma vastupealetungis „pausi lubada”, hoolimata saabuvast talvekülmast ja lumest, mis muudavad olukorra kohapeal keerulisemaks.

„Täna suurendab isegi väike paus Ukraina kaotusi,” ütles ametnik.

Moskva on nädalaid pommitanud riigi energiataristut, viies pimedusse miljoneid kodusid.

Zaporižja oblast Ukraina lõunaosas ja Luhanski oblast idas on nüüd armee jaoks „põhisuunad”, ütles Podoljak, kuid keeldus spekuleerimast sõjalise operatsiooni võimalikkusest Krimmi poolsaare tagasivõtmiseks, mille Moskva annekteeris 2014. aastal.

Ukraina võimud nõuavad lääneriikide relvatarnete suurendamist, mis on „talvel väga oluline”, lisas ta.

Briti peaminister Rishi Sunak kasutas eile laupäeval, 19. novembril oma esimest visiiti Kiievisse, et pakkuda uut suurt õhutõrjepaketti, mis sisaldab 125 õhutõrjerelva.

„Meil on veel vaja 150–200 tanki, umbes 300 soomusmasinat, sadat suurtükiväesüsteemi, 50–70 mitmekordset raketiheitjasüsteemi, sealhulgas Ameerika Ühendriikide HIMARS laskesüsteeme, millest Ukrainal on juba mitu üksust, ning 10-15 õhutõrjesüsteemi õhuruumi sulgemiseks, ” ütles Podolyak.

Ta viitas ka USA ATACMS-i rakettidele, mille lennuulatus on ligi 300 kilomeetrit. Praegu Ukraina käsutuses olevate relvade laskeulatus ületab vaevalt 80 kilomeetrit.

Podoljaki jaoks tooksid sellised raketid sõja lõpu lähemale, võimaldades Ukrainal „hävitada suuri Vene sõjaväeladusid”, mis asuvad sügaval okupeeritud aladel, kuhu praegu ei pääse.

Kiiev „ei pea” ründama sõjalisi sihtmärke Venemaal, ütles nõunik.

„Sõda lõpeb siis, kui saame tagasi kontrolli oma piiride üle ja kui Venemaa kardab Ukrainat,” märkis Podoljak.

Kommentaarid
(Külastatud 316 korda, 1 külastust täna)