Siseinfo: Lääs on pakkunud Putinile alistumise tingimusi ja osa Vene juhtkonnast on sellega päri

Lääs on pakkunud Vene presidendile Vladimir Putinile alistumise tingimusi, paljastas täna Venemaa poliitikaekspert, kuna Moskva väed olid sunnitud järjekordse alandava lüüasaamisega Hersoni linnast lahkuma.

Professor Valeri Solovei, kes töötas varem Moskva mainekas Rahvusvaheliste suhete instituudis ja kes väidab end olevat Kremliga seotud, ütles, et alistumine tähendab, et Venemaa loobub kogu Ukraina territooriumist, välja arvatud Krimm, millest saab demilitariseeritud tsoon ja selle staatust ei arutata uuesti enne 2029. aastat, vahendab Daily Mail.

Professor Solovei väitis, et Putin ja tema kaaslased väldiksid vastutasuks kriminaalsüüdistuste alla sattumist sõjas ja neil lubataks võimule edasi jääda.

Solovei ütles, et ettepanekut arutati Kiievi ja lääneliitlaste vahel, enne kui see esitati Putini lähiringile, kes sellele ideele positiivselt reageeris.

Venemaa on viimastel päevadel nõudnud naasmist läbirääkimiste laua taha, samas kui on olnud vihjeid, et Washington kaldub vaikselt Kiievile sama soovitama.

USA kindralstaabi juht kindral Mark Milley ütles sel nädalal, et talvine vaikus annab võimaluse kõnelusteks.

President Zelenski on varem lubanud, et ei pea kunagi Venemaaga läbirääkimisi seni, kuni Putin on võimul.

Uudis kerkis esile, kui Ukraina vabastas täna Hersoni pärast kaheksa kuud kestnud Venemaa okupatsiooni, kusjuures vägesid tervitati kangelastena pärast viimaste Putini vägede põgenemist. Nutvad kohalikud laulsid, tantsisid, kallistasid, suudlesid ja skandeerisid võiduloosungeid, kui Kiievi sõdurid saabusid linna tagasi võtma – pidu kestis ööni.

Venemaa väitis, et oli lõpetanud taganemise üle Dnipro jõe ühtki sõdurit kaotamata, kuid ukrainlased maalisid pildi kaootilisest taganemisest, kus sõdurid loobusid vormiriietusest või uppusid põgenemiskatsetes.

Solovei ütles, et lepingu täpsed tingimused tähendavad, et Venemaa loobub mis tahes nõuetest ülejäänud Hersoni piirkonnale, Zaporižjale, Donetskile ja Luhanskile, sealhulgas alates 2014. aastast okupeeritud aladele. Krimm jääb Venemaa osaks, kuid on sunnitud selledemilitariseerima Musta mere laevastiku ümberpaigutamisega.

Valgevene, Venemaa ja Ukraina piiri äärde luuakse 100 kilomeetri laiune demilitariseeritud tsoon, kus raskerelvastust ei lubata. Samuti peaks Venemaa loobuma oma sõjalisest kohalolekust Moldovas Transnistria piirkonnas, Ukraina aga lubaks mitte ühineda NATOga vähemalt seitse aastat.

Solovei väitis, et kuus riiki on nõustunud andma tehingu sõlmimiseks turvagarantiid, kuigi ta ei nimetanud neid. Tõenäoliselt hõlmaks garantiid Ukraina kaitsele asumise lepingut, kui seda uuesti rünnataks, ning garantiide hulka kuuluksid tõenäoliselt ka Kiievi lähimad liitlased – USA ja Ühendkuningriik.

„Kui president keeldub nendest tingimustest, mille Venemaa ülejäänud juhid on valmis vastu võtma, siis sõjategevus jätkub,” ütles Solovei.

„Kui jätkuvad ulatuslikud raketirünnakud Ukraina kriitilise infrastruktuuri, ennekõike elektrijaamade vastu, tähendab see, et president ei nõustu nende tingimustega,” ütles ta.

„Kui pommitamist ei toimu, ei tähenda see tingimata valmisolekut [alistumise pakkumine] vastu võtta. See tähendab, et arutelud jätkuvad ja olukorra hindamiseks üritatakse saada lisaaega.”

Uudised Venemaa võimalikust alistumisest tulevad ajal, mil Putini armee seisab silmitsi kohutava olukorraga Ukraina lahinguväljal.

Olles sunnitud Kiievi alt ja Harkivi oblastist taanduma, tõmbusid Venemaa väed täna tagasi lõunas asuvast Hersonist: see on ainus piirkondlik pealinn, mis saadi kätte pärast sõja algust ja piirkonna pealinn, mille Putin kuulutas vaid paar nädalat tagasi Venemaa osaks.

Vaatamata viimastel nädalatel toimunud rasketele lahingutele on Moskva vägedel raskusi Donbassis edusammude saavutamisel, kusjuures rindejoon on juuli lõpust saati püsinud suures osas paigal. Venemaa üritas eelmisel nädalal teha suure rünnaku Donetski oblastis asuva Pavlivka linna lähedal, kuid see lõppes katastroofiga, kuna tulid teated enam kui 300 merejalaväelase hukkumisest.

Samal ajal jätkab Ukraina edenemist Luhanski oblasti põhjaosas, kus see on praegu allpool Svatove ja Kreminna linnu – strateegilised sihtkohad teel Severodonetskisse ja Lõssõtšanskisse – kahte linna, mille hõivamiseks Venemaa kulutas suvel tohutult aega, vaeva ja verd.

Hersoni kaotamine tähendab, et Venemaa pealetung Odessale on nüüd võimatu. See tähendab ka seda, et Ukraina saab nüüd kaugsuurtükiväega lüüa osa Krimmi – Vene viimase 2014. aasta sissetungi kroonijuveeli. Kiiev on juba teatanud, et kavatseb poolsaare tagasi võtta.

Nüüd arvatakse, et Venemaa on asunud Dnipro idakaldal kaitsepositsioonidele, mis koosnevad kaevikutest ja kanalitest koosnevast liinist, mis on kaetud suurtükiväega ja mida toetavad Krimmi abiväed.

Kommentaarid
(Külastatud 1,751 korda, 1 külastust täna)