Õhutõrje raketi eksimine Poola tekitab Soomes küsimusi – Ukraina presidendil võib olla siiski õigus

Arvatavalt Ukraina õhutõrje raketi plahvatus Poolas näitas Poolale ja tema NATO liitlastele kätte sõjalise alliansi idarinde nõrga õhutõrje.

Õhutõrjerakett S-300 tabas teisipäeva pärastlõunal Poolas, Ukraina piirist seitsme kilomeetri kaugusel asuvat Przeodówi küla. USA president Joe Biden teatas kolmapäeval, et luureandmetel on tegemist Ukraina õhutõrjeraketiga, vahendab Helsingin Sanomat.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on seni jäänud kindlaks oma seisukohale, et rakett on Vene päritolu.

See on üksikjuhtum, kus asjad läksid viltu, ütles Soome õhutõrjemuuseumi direktor, erukolonel Esa Kelloniemi. „Drastiliste meetmete kasutamine oleks liigne,” lisas ta.

„Kui aga Venemaa jätkab rünnakuid piiri lähedal, ei aita miski muu kui õhutõrje piirile panemine, sest muud võimalust pole,” jätkas Kelloniemi. „Muidugi tuleb sihtmärgid enne tuvastada, aga neil on NATO ja USA seiresüsteemid. Seal pole midagi muud vaja peale varustuse ja meeskonna.”

Küll aga on Kelloniemi sõnul tegemist olukorraga, kus on suur eskaleerumise oht, kui Poola hakkab Venemaa rakette tõrjuma Ukraina poolel või piiril, kus asukohta on raske määratleda.

„Iseenesest on tiibrakette üsna lihtne tõrjuda, näiteks Soomes kasutusel olev NASAMS-i süsteem sobib selleks suurepäraselt. Ilmselt on need ka juba Ukrainasse toimetatud.”

Probleem ei ole ainult Poolas, sest NATO õhutõrje on idarindel asjatundjate hinnangul juba 30 aastat tähelepanuta jäetud.

Oktoobris võttis Poola kasutusele kaks USA Patrioti patareid ja tellimisel on veel neli. Briti CAMM süsteem tarniti hiljuti Poolasse ja teine ​​on tellimisel.

Lisaks said Poola relvajõud eelmisel aastal tellitud 77 Poola PROPRAD-i raketiüksusest kätte viimased, kuid süsteem on kerge. Raketi laskeulatus on paar kilomeetrit ning PROPRAD on mõeldud võtmesihtmärkide kaitseks lahinguolukorras.

Muidu on Poola käsutuses vana nõukogude tehnika: raketid S-200 ja raketid S-125 Petšora. Viimaseid kasutas kunagi ka Soome esimeste õhutõrjerakettidena, kuid neist loobuti paarkümmend aastat tagasi.

„Järgmisel kümnendil on meil väga peened ja ulatuslikud õhutõrjesüsteemid,” ütles Poola mõttekoja Polityka Insight analüütik Marek Swierczynski uudisteagentuurile Reuters.

„Kuid nende uute süsteemide kasutuselevõtt on aeglane ja läheb aastaid, enne kui need täielikult tööle hakkavad.”

Eile neljapäeval, 17. novembril oli veel ebaselge, kuidas oli õhutõrje rakett Lääne-Ukrainast Poola poolele lennanud. Varasemate väidete kohaselt oli Przeodówi külas lisaks S-300 raketile leitud ka Vene tiibraketi H-101 jäänused.

„Oleks ime, kui nii õhutõrje rakett kui ka tiibrakett sattusid samasse kohta, välja arvatud juhul, kui õhutõrje rakett tabas tiibraketti,” ütles Kelloniemi.

„Kui tiibrakett tulistati Vene poolelt, on juhtumile raske seletust leida,” märkis Kelloniemi.

Vähemalt teoreetiliselt oleks Venemaa võinud Valgevene lõunaosast raketi S-300 Lvivi suunas välja lasta, sel juhul oleks selle eksimine Poola arusaadavam. Venemaa on kasutanud neid õhutõrjerakette Ukraina lõunaosas maapealsete sihtmärkide vastu.

See tähendab, et president Zelenskil on lõppude lõpuks õigus ja kõik tema lääneliitlased eksiksid.

Poola, Valgevene ja Ukraina allikate väitel võis Vene tiibraketi sihtmärk olla Dobrotviri elektrijaam, mis asub Lvivi oblastis, Przeodówist 42 kilomeetrit kagus.

Põhimõtteliselt oleks Vene rakett võinud sihtmärgini jõuda läbi piiriala ja läheneda elektrijaamale läänest, sel juhul oleks õhutõrje rakett tulistatud ida poole. Lasust oleks tekkinud müra ja rakett S-300 oleks sattunud Poola poolele.

„Tiibraketi marsruut on planeeritud vastavalt maastikule ja seda saab teha näiteks õhutõrje vältimiseks,” rääkis Kelloniemi.

Ukraina meedia teatel on Dobrotviri elektrijaam olnud vähemalt märtsis ja mais Venemaa raketirünnakute sihtmärgiks ning Ukraina õhutõrje on seda kaitsnud.

Kelloniemi hinnangul võis raketitõrje enesehävitussüsteem aktiveeruda, kui rakett sihtmärki ei tabanud. Sel juhul oleks rakett plahvatanud suurel kõrgusel isegi siis, kui jälitatav tiibrakett lendas üle puulatvade.

„Vähemalt Soome vanadel S-125 rakettidel töötas süsteem nii, et rakett pöördus pärast sihtmärgist möödumist otse üles ja plahvatas seal ise,” rääkis Kelloniemi.

„Kui nii juhtus raketiga S-300, võisid tükid väga hästi kukkuda Poola poolele,” rääkis Kelloniemi.

Poola president Andrzej Duda ütles kolmapäeval Varssavis toimunud pressikonverentsil, et õhutõrje raketi lõhkepea Poola külas ei plahvatanud, küll aga selle kütusepaak. See võib tähendada, et enesehävitussüsteem ei käivitunud või seda isegi ei olnud.

Kelloniemi juhib tähelepanu, et USA seirelennukid võisid ka selle raketi lendu jälgida, seega on neil ilmselgelt selle kohta olemas info.

„Ja raketi tükkidel on tootmisnumber ja selle põhjal on olemas väga täpne teave,” ütles Kelloniemi. „Igal raketil on oma logi, mis meenutab auto registreerimistunnistust. See näitab, millal ja kus rakett on valmistatud, kus seda hoiti, millal seda hooldati ja millal see kasutusele võeti.”

Kommentaarid
(Külastatud 1,637 korda, 1 külastust täna)