Mis juhtub, kui sõda laieneb NATO territooriumile – edasine reaktsioon võib olla üllatav

Kui Venemaa algatatud agressioonisõda peaks eskaleeruma ehk laienema üle Ukraina piiride mõne NATO riigini, tähendab see suure tõenäosusega sõjalise liidu vastumeetmeid. Esimene samm oleks NATO kiirreageerimisjõudude kohaletoomine.

Kuigi Soome on aastaid harjutanud koos NATO kiirreageerimisjõududega ja on praegu NATO vaatlejaliige, pole Soomel vaja sõja laienemise korral oma vägesid kuhugi saata, vahendab Iltalehti.

See on väga selge asi. Me ei ole alliansi liikmed, seega ei saa Soomet vägesid kohale saatma sundida, kinnitas Iltalehtile Riigikaitse kõrgkooli sõjalise strateegia professor ja NATO ekspert Tommi Koivula.

Koivula sõnul muutub olukord siis, kui Soomest saab NATO täisliige ning kaitseliit otsustab käivitada kuulsa artikli 5, mis kohustab kõiki liikmesriike kaitsma rünnatud liikmesriiki.

Ka sel juhul poleks automatiseerimist, vaid iga NATO riik otsustab selle asja eraldi. Surve on suur, ütles Koivula.

Otsuse vägede saatmise kohta langetavad poliitilised otsustajad, Soome puhul valitsuse ettepanekul parlament.

Küsimus Soome osalusest kiirreageerimisüksustes muutus aktuaalseks pärast seda, kui teisipäeval tabasid raketid küla Poola piiril. Esialgu kahtlustati, et kaks inimest tapnud raketid pärinesid Venemaa raketilöögist Ukrainale. USA president Joe Biden kinnitas aga kolmapäeval, et Poola sai tabamuse Ukraina õhutõrjeraketiga.

Poola oli enne seda esialgu vaid öelnud, et tõenäoliselt on rakett Venemaal toodetud. Poola president Andrzej Duda ütles aga täna kolmapäeval, et Poolat tabanud rakett oli tõenäoliselt mudel S-300. Ukraina kasutab neid rakette oma õhutõrjes. Duda sõnul oli ilmselt tegemist õnnetusjuhtumi, mitte rünnakuga Poolale.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus Poola raketilöögi tõttu kokku erakorralise kohtumise, millel osalevad liikmesriikide NATO suursaadikud.

Poola teatas pärast raketirünnakut, et suure tõenäosusega aktiveeritakse kolmapäevasel NATO kohtumisel organisatsiooni aluslepingu artikkel 4. Vähem tuntud artikkel 4 viitab NATO riikide konsultatsioonidele, mida iga liikmesriik võib kokku kutsuda, kui tunneb, et tema julgeolek on ohus.

Koivula märgib, et artikli 4 kasutamises pole midagi uut, kuna selle aktiveerisid Poola ja Balti riigid juba Venemaa algatatud agressioonisõja alguses. Sel juhul nõudsid ja võtsid riigid oma territooriumile rohkem NATO vägesid. Sama juhtus 2014. aastal pärast seda, kui Venemaa okupeeris Krimmi poolsaare.

Koivula peab praegu tõenäoliseks artikli 4 aktiveerimist ja mingisugust toetust teistelt NATO riikidelt Poolale.

„Minu prognoos on, et me näeme siin üsna mõõdukat reaktsiooni,” ütles Koivula kolmapäeva pärastlõunal. Selle asemel on tema sõnul NATO artikli 5 käivitamine alati väga tõsine asi. Ma näen, et me oleme sellest väga kaugel. USA rahustav toon on siin väga selge, lisas Koivula.

Soome on NATO kiirreageerimisjõududes osalenud alates 2012. aastast. Kiirreageerimisüksused on valmis tegutsema 60 päeva jooksul.

Operatsioonis osalevad riigid paigutavad eriüksused ühisesse nn ootereservi. Soomest on osalenud kriisireguleerimisülesanneteks välja õpetatud ja varustatud üksused, kes saavad osaleda vaid kriisireguleerimisülesannetes. Kriisireguleerimises osalemise otsuse teeb Soome alati eraldi.

Pikaajalise koolituse fookus on kriisireguleerimisel. Kuid viimastel aastatel on harjutatud ka kiirreageerimisülesandeid, rääkis Koivula kiirreageerimisüksuste kohta.

Soome taotleb praegu NATO liikmeks saamist ning Soome panus NATO ühisesse kaitsesse on üks teemadest, mis defineeritakse teatud ajal seoses võimalike liitumisläbirääkimistega.

Kuni eelmise aasta suveni kuulus NATO kiirreageerimisjõududesse umbes 40 000 sõdurit. Juuni lõpus toimunud tippkohtumisel otsustas organisatsioon aga oluliselt suurendada kiirreageerimisjõududes osalejate arvu. Seejärel lubasid liikmesriigid paigutada erinevatesse valmisolekukategooriatesse kokku 300 000 sõdurit.

Praktikas on tegemist NATO liikmesriikide lubadustega hoida väed NATO kasutuses kättesaadavana.

Kommentaarid
(Külastatud 1,237 korda, 1 külastust täna)