Luureinfo: Venemaa tõi Valgevenest salaja 100 raketti, kardetakse uut koledat rünnakut

Vene väed on väidetavalt toonud liitlasriigist Valgevenest salaja Venemaale ligi 100 õhutõrjeraketti, tekitades hirmu, et Putin kavatseb korraldada ulatusliku rünnaku Ukrainale.

Analüütikud on öelnud, et rakettide S-300 ja S-400 liikumine on kas märk sellest, et Venemaa on rakendamas ettevaatusabinõusid võimaliku Ukraina rünnaku vastu, mis on kättemaksuks Moskva hiljutiste rünnakute eest, või kavandab suuremast julmust – nn räpase pommi kasutamist.

„Mida iganes Venemaa kavatseb Ukrainas korda saata, näib Kreml ootavat Ukrainalt või Läänelt kättemaksu omal pinnal,” ütles tundmatuks jääda soovinud analüütik reedel väljaandele Mirror antud intervjuus.

„Analüütikud arvavad, et kuna need liigutused rakettidega tehti nii kiiresti, vahetult enne selle nädala massiivset pommitamist, on need kaks omavahel seotud,” ütlesid analüütikud.

„Kuid see võib kurjakuulutavamalt viidata sellele, et hullem võib veel ees olla ja nad valmistuvad sellele tegevusele järgnevaks võimsaks reaktsiooniks. Räägitud on nn räpasest pommist,” rääkisid analüütikud.

Ameerika Ühendriikide sõjavägi teatas, et registreeris teisipäeval 111 Venemaa raketirünnakut ja 26 kamikaze drooni, mis kindral Mark Milley sõnul oli tõenäoliselt suurim raketirünnak, mida on nähtud alates sõja algusest.

Rünnaku tulemuseks oli ka raketi maandumine NATO liikmesriigis Poolas, tappes kaks inimest 6,5 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.

Mirror teatas, et 9.–13. novembrini registreeriti umbes 20 suure sõjaväe transpordilennuki IL-76 lendu, mis sooritati Valgevenest Lääne- ja Lõuna-Venemaale.

Igaühes neist olid kaubaalused rakettidega – kokku vähemalt 70 –, öeldi raportis, kusjuures relvad paigutati Millerovo õhuväebaasi, mis katab Ukraina Luhanski piirkonda, ja Rostovisse Doni ääres, mis katab vaidlusalust Ukraina Donetski piirkonda.

Analüütik pakkus ajalehele Mirror, et Venemaa võib valmistuda Ukraina kättemaksuks selle nädala rünnakute eest ning liigutab oma raketitõrjesüsteeme, et kaitsta oma piire võimalike löökide eest.

Kuid nad peavad ühtlasi võimalikuks, et Venemaa kasutab Ukrainas nn räpast pommi – midagi, mille kavandamises on Moskvat süüdistatud alates eelmisest kuust.

Kreml on varem süüdistanud Ukrainat räpase pommi lõhkamise kavandamises, mis oli Ukraina ja Lääne ametnike sõnul Moskva viis panna alus räpase pommi kasutamiseks ja süüdistada selles valelipurünnakus Kiievit.

ÜRO tuumajärelevalve IAEA kinnitas käesoleva kuu alguses, et ei leidnud Ukrainas mingeid märke tuumategevusest pärast seda, kui kontrollis Kiievi palvel kolme objekti, lükates ümber Venemaa väited.

Räpane pomm on radioaktiivse materjali levitamiseks mõeldud seade, mis kasutab tavalisi lõhkeaineid. Erinevalt tuumapommist ei tekita see tohutut plahvatust. Selle eesmärk on saastada lõhkekohta ümbritsevat ala.

Nn räpaseid pomme pole kunagi sõjaolukorras kasutatud ja neid on ainult katsetatud.

Teated rakettide toomise kohta Valgevenest saabusid ajal, mil Ukraina suurendab oma survet saada liitlastelt rohkem õhutõrjetoetust.

Ukraina õhutõrje mängib võtmerolli Venemaa sissetungi vastu võitlemisel, takistades Moskva vägedel õhuruumi kontrollimist ning aidates kaitsta riiki raketi- ja droonirünnakute eest.

„Kuna Ukraina jätkab võitlust, muutub õhutõrje võimekus nende edasise edu jaoks kriitiliseks,” ütles kindral Milley kolmapäeval. „Integreeritud õhu- ja raketitõrjesüsteem on vajalik, kuna Ukraina tõrjub Venemaa õhurünnakuid.”

Kui Venemaa veebruaris sisse tungis, koosnes Ukraina õhutõrje suures osas nõukogudeaegsetest lennukitest ja raketisüsteemidest, mida Kiiev kasutas tõhusalt Moskva vägede vastu.

See on mõjutanud „peaaegu kõiki Venemaa õhujõudude aspekte”, ütles sõjalisele ja riiklikule julgeolekustrateegiale spetsialiseerunud USA mõttekoja RAND vanempolitoloog Karl Mueller.

Kesk- ja pikamaa Ukraina süsteemid on sundinud Venemaad korraldama raketirünnakuid, et hoida oma lennukeid ohutus kauguses – seda taktikat piiravad aga Moskva relvavarud, ütles Mueller.

Ja lähimaa süsteemid on „tõesti piiranud venelaste võimet kasutada lahinguväljal oma ründehelikoptereid ja ründelennukeid”.

Mueller põhjendas Ukraina õhutõrje edu mitmete teguritega, sealhulgas sellega, et riigil „oli palju maa-õhk raketisüsteeme”, mida „oskuslikult juhiti”.

Ukraina õhutõrjesüsteemid olid peaaegu kõik mobiilsed, ütles ta, aidates neid hajutada ja Vene rünnakutest pääseda.

Lisaks pole „Vene õhuvägi õhutõrjesüsteemide ründamises nii hea”, kuna puuduvad spetsialiseeritud üksused, mis USA sõjaväel on selle jaoks olemas.

Ukraina õhutõrjet on sõja algusest saadik oluliselt suurendatud: USA andis NASAMS-i ja Saksamaa IRIS-T – kaks täiustatud süsteemi –, samas on annetatud ka vanemat varustust, nagu S-300 ja HAWK süsteemid ning Stingeri raketid.

Milley ütles, et kümnete Ukraina toetajate kolmapäeval toimunud kohtumisel keskenduti sellele, kuidas me globaalse koalitsioonina suudame pakkuda Ukrainale õiget õhutõrjesüsteemide ja laskemoona kombinatsiooni, et ta saaks jätkata kontrolli oma õhuruumi üle ja takistada venelastel õhuülekaalu saavutamast.

Kommentaarid
(Külastatud 700 korda, 1 külastust täna)