Leedu endine president langes NATO juhi konkurentsist välja, kuna on Venemaa suhtes liiga karm

Leedu endist presidenti Dalia Grybauskaitėt peeti kunagi potentsiaalseks valikuks NATO järgmiseks peasekretäriks. Ta ütleb nüüd, et tema karm seisukoht Venemaa suhtes on tema kandidatuuri välistanud.

Grybauskaitė sõnul saab NATO kõrgeima ametikoha tavaliselt keegi kõigi 30 liikmesriigi üksmeelse toetusega. „Mina see ei ole,” ütles ta väljaandele New York Times.

„Mõned riigid arvavad, et minu tugev positsioon Venemaa suhtes on takistuseks,” ütles ta teisipäeval iga-aastase Reykjaviki naisjuhtide ülemaailmse foorumi ajal, vahendab lrt.lt.

„Venemaaga tuleb tegeleda nagu terroristidega, mitte pidada läbirääkimisi ja mitte teha kompromisse,” selgitas ta oma seisukohta.

Tema sõnul peaksid NATO riigid viivitamatult varustama Ukrainat rohkema sõjavarustusega, mida riigid, sealhulgas USA, on olnud tõrksad pakkuma, näiteks kaugmaarakette, mis võivad rünnata Venemaa territooriumi.

Ta ei välista ka Lääne vägede viimist Ukrainasse: „Reageerimine peab olema rünnakule adekvaatne.”

Aastatel 2009–2019 Leedu presidendina ametis olnud Grybauskaitėt tuntakse „Baltimaade raudse leedina” tema karmi suhtumise tõttu Venemaasse ja teda peeti varem üheks võtmekandidaadiks praeguse NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi asemele, kui tema ametiaeg lõpeb.

Stoltenberg pidi algselt ametist lahkuma septembris, kuid pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse pikendati tema ametiaega ühe aasta võrra.

New York Timesi andmetel keskendub Stoltenbergi asendamise telgitagune kampaania naistele. Grybauskaitė ei paista aga enam kaalukausil olevat. Praegune lemmik on kanada-ukraina päritolu Chrystia Freeland, kes on Kanada peaministri asetäitja ja rahandusminister.

Kommentaarid
(Külastatud 960 korda, 1 külastust täna)