Kas see võib olla tõsi? Venemaa süüdistab Ukraina „rünnakutes” vigast õhutõrjet

Kreml süüdistab Venemaa viimase raketirünnakute laine poolt tekitatud surmajuhtumites välisriikide ja Ukraina õhutõrjesüsteeme.

Kolmapäevaste rünnakute tagajärjel hukkus mitu inimest, ühendati kolm Ukraina tuumajaama automaatselt riigivõrgust lahti ja isegi naaberriigis Moldovas, mille energiavõrk on ühendatud Ukrainaga, tekkisid elektrikatkestused, vahendab Daily Mail.

Kuid Venemaa suursaadik ÜRO juures Vassili Nebenzja väitis – ilma tõendeid esitamata –, et kahju Ukraina taristule põhjustasid Ukraina õhutõrjesüsteemide välja tulistatud raketid, mis kukkusid pärast Venemaa rakettide pihta tulistamist asustatud piirkondadesse.

Kommentaaris USA suursaadikule ÜRO juures Linda Thomas-Greenfieldile, kes ütles, et Venemaa president Vladimir Putin kasutab ilmselgelt talve relvana, et tekitada Ukraina rahvale tohutuid kannatusi, kutsus Nebenzja eile kolmapäeval Läänt üles lõpetama Kiievile õhutõrjerakettide tarnimine.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov jätkas täna neljapäeval, 24. novembril samamoodi, öeldes, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski võib „lõpetada kannatused” Ukrainas, täites Venemaa nõudmised konflikti lahendamiseks.

Alates 10. oktoobrist on Venemaa korraldanud kuus massiivset õhurünnakut Ukraina elektrivõrgu ja muu taristu pihta.

Sihipärane rünnak elektritaristu vastu kogu Ukrainas viimastel nädalatel on sundinud miljoneid inimesi olema ilma valguse, vee või kütteta tundide või päevade kaupa, seda ajal, mil välistemperatuur langeb alla nulli.

Kuid Peskov väitis, et Venemaa on sihikule võtnud ainult sõjalised objektid.

„Sotsiaalsetele sihtmärkidele ei ole rünnakuid olnud ega ole – sellele pööratakse erilist tähelepanu,” ütles Peskov neljapäeval ajakirjanikele. „Mis puudutab sihtmärke, mis on otseselt või kaudselt seotud sõjalise potentsiaaliga, siis neid ka rünnatakse.”

Peskovilt küsiti, kuidas on Ukraina tsiviilelanikkonna kannatused seotud president Vladimir Putini seisukohtadega. Putin on öelnud, et Venemaa ei soovi hävitada Ukrainat ega selle rahvast.

Peskov vastas: „[Kiievil] on kõik võimalused olukorra normaliseerimiseks, tal on kõik võimalused lahendada olukord selliselt, et täita Vene poole nõudmised ja vastavalt sellele lõpetada kõikvõimalikud kannatused.”

Samal ajal teatas Kreml, et ei kavatse tarnida naftat riikedesse, mis toetavad Venemaa naftale hinnalae kehtestamist. See oht suurendab Euroopas hirmu süveneva energiakriisi ees, kuna praegu on talv.

Ukrainal oli täna neljapäeval raskusi oma räsitud elektri- ja veevarustuse parandamisega pärast seda, kui Venemaa oli kümnete tiibrakettidega võtnud sihikule elektrivõrgu.

Temperatuuride langemisega koos on Ukraina energiasüsteem kokkuvarisemise äärel ja süstemaatilise elektrivõrgu pommitamise tõttu on miljonid inimesed pidanud mitmeid nädalaid taluma hädaolukorra elektrikatkestusi.

Maailma Terviseorganisatsioon on hoiatanud selliste elektrikatkestuste „eluohtlike” tagajärgede eest ja hinnanud, et miljonid inimesed võivad selle tagajärjel oma kodudest lahkuda.

Linnapea Vitali Klitško ütles, et enam kui kaks kolmandikku pealinnast oli neljapäeval ikka veel ilma elektrita, hoolimata sellest, et Kiievi munitsipaaltöötajad taastasid üleöö veevarustuse.

„Seitsekümmend protsenti pealinnast jääb elektrita,” ütles Klitško. „Energiaettevõtted teevad kõik endast oleneva, et see võimalikult kiiresti taastada,” lisas ta.

Ukraina armee süüdistas Vene vägesid kolmapäeval umbes 70 tiibraketti tulistamises sihtmärkide pihta üle kogu riigi ja ründedroonide kasutamises.

Moskva rünnakud Ukraina elektrirajatiste vastu on nende uusim strateegia, millega loodetakse sundida peale kapitulatsiooni pärast üheksa kuud kestnud sõda, mis on toonud kaasa Vene vägede ebaõnnestumise enamiku seatud territoriaalsete eesmärkide saavutamisel.

Kolmapäevastes rünnakutes hukkus vähemalt 10 inimest, sealhulgas vastsündinud laps, kes hukkus, kui Venemaa rakett hävitas Ukraina keskosas Zaporižja oblastis Vilnianski linnas sünnitusosakonna.

Alates Venemaa sissetungi algusest 24. veebruaril on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) registreerinud 703 rünnakut Ukraina tervishoiu infrastruktuuri vastu. Putini vägesid on süüdistatud arvukate sõjakuritegude toimepanemises.

„Nii palju ohvreid, nii palju maju hävinud,” ütles 52-aastane Irõna Shõrokova AFP-le Kiievi äärelinnas Võšgorodis pärast Venemaa kolmapäevaseid rünnakuid.

„Inimestel pole kuskil elada ega magada. Külm on. Ma ei oska seda seletada. Milleks? Me oleme ka inimesed,” ütles ta ja nimetas seda „kõige jubedamaks päevaks”.

Ukraina energiaministeerium teatas, et neljapäeva hommikuks olid kõik kolm tuumaelektrijaama uuesti ühendatud.

Riigi suuruselt teise linna Harkivi oblasti kuberner ütles, et linn kannatab elektrivarustuse häirete ja hädaolukorra elektrikatkestuste all.

Poltava oblasti juht Dmõtro Lunin ütles, et võimud „töötavad ööpäevaringselt elektri taastamiseks”.

„Lähitundidel hakkame energiaga varustama kriitilist taristut ja seejärel enamikku majapidamisi,” ütles Lunin.

Umbes 50 protsendil Dnipropetrovski oblasti keskosast oli elekter, ütles kuberner Valentõn Reznitšenko.

„Energiavarustuse olukord on keeruline. Seega jätkuvad katkestused oblastis, et vähendada võrgule avaldatavat survet nii palju kui võimalik,” hoiatas Reznitšenko.

Remonditööd jätkusid mujal, sealhulgas Rivne, Tšerkassõ, Kirovogradi ja Žõtomõri oblastis, teatasid ametnikud.

Moskva teatas, et on väljastanud kümneid tuhandeid Venemaa passe nelja Ukraina territooriumi elanikele, mille president Vladimir Putin annekteeris eelmisel kuul.

„Rohkem kui 80 000 inimest said Vene Föderatsiooni passid,” ütles siseministeeriumi migratsiooniametnik Valentina Kazakova Venemaa uudisteagentuuride vahendusel.

Septembris korraldas Venemaa nn referendumid Donetskis, Luhanskis, Zaporižjas ja Hersonis ning väitis, et elanikud hääletasid Venemaa kodanikeks saamise poolt. Putin annekteeris need territooriumid ametlikult oktoobri alguses Kremlis toimunud tseremoonial, kuigi tema vägedel pole kunagi olnud nende üle täielikku kontrolli.

Kommentaarid
(Külastatud 2,116 korda, 1 külastust täna)