Kas NATO varjab tõde Poolas plahvatanud rakettide kohta, et ära hoida konflikti Venemaaga?

Täna neljapäeval, 17. novembril on kerkinud kahtlused selle üle, kas varem sel nädalal Poolat tabanud rakett oli tõesti Ukraina rakett, mille puhul nõuavad USA ja Euroopa ametnikud edasist uurimist, kuna Ukraina president Volodõmõr Zelenski väidab jätkuvalt, et tegemist oli Venemaa relvaga.

Poola president Andrzej Duda ja NATO liidrid lükkasid eile ümber kahtlused, et Moskva oli teisipäeval Przewodowi linna tabanud raketi S-300 taga, mis tappis kaks inimest, ning kinnitasid, et on väga tõenäoline, et rakett oli pärit Kiievi vägedelt – see tähendab liitlastelt, ja et NATO ei reageeri sõjaliselt, mis võiks vallandada kolmanda ilmasõja.

Kuid president Zelenski kinnitas eile, et tal pole kahtlustki, et see ei olnud Ukraina rakett, mis põhineb sõjaväeluure andmetel, ning süüdistas Ukraina lääneliitlasi selles, et nad on blokeerinud tema uurijatel juurdepääsu õnnetuskohale või osalemise juhtunu uurimisel, vahendab Daily Mail.

USA endine erisaadik Ukrainas Kurt Volker näis eile õhtul toetavat Zelenskit, öeldes, et Kiievil on „väga keerukad” rakettide jälgimissüsteemid ja „teab, mis toimub”. Kuigi ta ei toetanud konkreetselt Zelenski versiooni sündmustest, kutsus ta üles kaasama Ukrainat raketiuuringusse.

„Ukrainlastel on väga hea andmete kogumine – neil on head radarid, nad jälgivad iga üksikut raketti, olen käinud nende peakorteris, kus nad seda teevad,” ütles ta väljaandele Washington Examiner.

„Nad teavad, mis toimub. Olen kindel, et seda teevad ka poolakad. Olen kindel, et meil on sama. Nii et poolakad ja ukrainlased peavad oma ekspertidega maha istuma ja oma andmeid vaatama… ja välja mõtlema, mis nende arvates tegelikult juhtus.”

Üks Euroopa ametnik ütles samale väljaandele, et on sündmuste erinevatest versioonidest hämmingus, viidates sellele, et väited, et rakett oli Ukraina päritolu, on vähemalt praeguseks NATO jaoks „olukorra rahustanud”.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba märkis täna sotsiaalmeedias, et on rääkinud USA välisministri Antony Blinkeniga ja nad leppisid kokku, et Venemaa kannab plahvatuse eest „lõplikku vastutust”. Samas ei öelnud ta, kas raketi välja tulistaja osas on saavutatud kokkulepe.

„Jagame seisukohta, et Venemaa kannab täielikku vastutust oma raketiterrori ja selle tagajärgede eest Ukraina, Poola ja Moldova territooriumil,” tähendas Kuleba.

Pealtnäha tundub, et NATO-l on suurem põhjus raketiintsidenti pisendada kui Ukrainal.

Kui juhid oleksid eile öelnud, et on võimalik, et rakett oli Venemaa oma, oleks see avaldanud neile survet Põhja-Atlandi lepingu artikli 4 või 5 käivitamiseks, mis oleks käivitanud kõnelused ähvarduse või sõjalise vastuse üle rünnakule.

See oleks võinud sõjalise liidu tõmmata Ukraina sõtta ja panna relvajõude kasutama otse Venemaa vastu – olukorda, mida Joe Biden on varem kirjeldanud kui „kolmandat maailmasõda”.

NATO on sõja algusest peale selgeks teinud, et eesmärk on peatada konflikti levik väljapoole Ukraina piire.

Samal ajal pole Zelenskil põhjust riskida oma liitlastest võõrandumisega neile avalikult vastu seismisega, arvestades, kui suurel määral sõltub tema riik sõjalisest ja rahalisest abist, et jätkata võitlust Putini armee vastu.

Kuigi NATO otsene kaasamine lahingutesse – näiteks lennukeelutsooni kehtestamine – oleks Ukrainale kasulik, on Zelenski sellise tegevuse nimel lobitööd teinud juba mitmeid kuid ega ole veel teisipäevast raketirünnakut põhjusena kasutanud, et neid kõnelusi uuendada.

Varjamise kahtlusi lisab Zelenski öine väide, et Ukrainale ei ole antud juurdepääsu raketiõnnetuse sündmuskohale, ja tema vihje, et Kiievit ei ole kutsutud käimasoleva ametliku uurimisega liituma.

„Kas meil on õigus osaleda uurimises? Muidugi,” ütles ta kolmapäeva hilisõhtul.

Seoses Venemaa alandavate lüüasaamistega on Putini kindralid muutnud taktikat Ukraina lahinguväljal lüüasaamiselt tsiviilelanike talvel surnuks külmutamisele.

Moskva on lennutanud rakette ja Iraanis toodetud kamikaze-droone, mille eesmärk on üle koormata Ukraina õhutõrje ning õhkida energia- ja veetaristut, muutes linnad elamiskõlbmatuks.

Ukraina taristuministri asetäitja Alexandra Azarhina ütles BBC Radio 4-le, et 40 protsenti energiataristust on praegu rivist väljas ja Venemaa hävitab seadmeid kiiremini kui neid suudetakse parandada.

Ta ütles, et „selge ja turvaline taevas” on mis tahes normaalsustunde taastamiseks hädavajalik, kuid rõhutas, et liitlaste piisava abiga suudab Ukraina selle saavutada.

Küsimusele Poolale antud raketilöögi kohta lisas ta: „See lahendatakse peagi, sest meil on oma liitlaste vahel side ja olen kindel, et nad saavad aru, mis on tõde.”

„Ootame endiselt vastust uurimisele, nii et vaatame, kuid me toetume oma armeele ja nende poolt pakutavale teabele.”

Täna neljapäeval tabasid Ukraina lõunaosa Odessa piirkonda ja Dnipro linna esimest korda mitme nädala jooksul värsked Venemaa raketilöögid ning õhuhäire sireenid kõlasid üle kogu riigi.

Odessa piirkonnas tabati taristut, märkis kuberner Maksõm Martšenko sotsiaalmeedias, hoiatades „massiivse raketirünnaku ohu eest kogu Ukraina territooriumil”.

Ukraina presidendi kantselei asejuhi Kõrõlo Tõmošenko sõnul teatati mitmest plahvatusest ka Dnipros, kus sai kannatada kaks taristuobjekti ja vähemalt üks inimene sai vigastada.

Kiievi oblastis töötasid õhutõrjesüsteemid, ütles kuberner Oleksi Kuleba.

Poltaava, Harkivi, Hmelnõtski ja Rivne oblastite ametnikud kutsusid elanikke üles jääma pommivarjenditesse raketirünnakute ohu tõttu.

Neljapäevased plahvatused järgnesid teisipäeval toimunud tohutule Venemaa rünnakule, mis on seni suurim rünnak Ukraina energiataristu vastu, mille tulemusena tabas rakett ka Poolat.

Venemaa on talve lähenedes üha enam sihikule võtnud Ukraina elektrivõrgu, kuna kaotused lahinguväljal suurenevad.

Viimane rünnak järgnes päevi kestnud eufooriale Ukrainas, mille põhjustas üks selle suurimaid sõjalisi õnnestumisi – riigi lõunaosas asuva Hersoni linna tagasivõitmine eelmisel nädalal.

Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak nimetas neljapäevases sotsiaalmeedia postituses energiasihtmärkide rünnakuid „argpükslike kaotajate naiivseks taktikaks”.

„Ukraina on juba vastu pidanud väga rasketele vaenlase löökidele, mis ei andnud tulemusi, mida Vene argpüksid lootsid,” kirjutas ta, kutsudes ukrainlasi õhuhäire sireene mitte ignoreerima.

Samal ajal ütles Zelenski, et ootab ÜRO ja Türgi vahendusel sõlmitud vilja väljaveo lepingu uuendamist vähemalt 120 päevaks, mis on võimaldanud Ukrainal eksportida enam kui 11 miljonit tonni nisu ja Venemaal tarnida oma teravilja ja väetist maailmaturgudele.

Zelenski teatas, et lepingut „pikendatakse 120 päeva võrra”, nimetades seda „võtmeotsuseks ülemaailmses võitluses toidukriisiga”.

Türgi ametnikud ütlesid, et läbirääkimised teraviljaalgatuse pikendamiseks jätkuvad ja teade tehakse pärast kõneluste lõppemist.

ÜRO on varem öelnud, et on „ettevaatlikult optimistlik”, et uuendatakse lepingut, mis peaks aeguma laupäeval.

Venemaa 24. veebruaril alanud sissetung Ukrainasse tõi kaasa kasvava toidupuuduse ja hüppeliselt tõusnud hinnad, mille tõttu ei suuda miljonid inimesed, eriti arengumaades piisavalt süüa osta.

Venemaa suursaadikud ÜROs kurtsid eelmisel kuul, et teravilja ja väetiste ekspordi hõlbustamiseks tuleb teha rohkem.

ÜRO ja Türgi vahel sõlmitud eraldi lepingute kohaselt Venemaa ja Ukrainaga pikendatakse lepingut 120 päeva võrra, kui see aegub 19. novembril, kui Moskva või Kiiev ei ole vastu.

Kommentaarid
(Külastatud 1,024 korda, 1 külastust täna)