Briti teadlased: sõja edu Ukrainas võib pöörduda kiiresti Venemaa kasuks – mida teha, et seda ei juhtuks?

Briti teadlaste hinnangul vajab Ukraina praegu rohkem õhutõrjetehnikat ja Lääne mitmeotstarbelisi hävitajaid.

Venemaa on olukorras, kus tema sõjaline lüüasaamine Ukrainas 2023. aastal on reaalne võimalus.

Lääneriigid ei tohiks aga heale enesetundele järele anda, sest Ukrainal on endiselt suur relvavajadus, kirjutavad Briti RUSI (Royal United Services Institute) teadlased Justin Bronk, Nick Reynolds ja Jack Watling oma raportis õhusõjast Ukrainas.

Teadlaste hinnangul on Ukraina õhutõrje praegu võimeline alla tulistama umbes pooled Venemaa tiibrakettidest ja suurema osa Iraanis toodetud droonidest Shahed-136.

Õhutõrjeks on vaja tervet rida erinevaid tehnoloogiaid: õhutõrjeraketid, R-73 õhutõrjerakettidega varustatud hävitajad, õlalt lastavad lähimaa raketid ja õhutõrjekahurid.

Nende relvade laskemoon hakkab Ukrainas otsa saama. Lühiajaliselt tuleks riiki saata suures koguses kaasaskantavat relvastust ja kaasaegseid õhutõrjetanke, nagu näiteks Saksa Gepardid.

Teadlaste sõnul vajavad ka IRIS-T ja NASAMS süsteemid rohkem rakette ja laskeseadeldisi.

Keskpikas perspektiivis peaks Ukraina suutma toota või vähemalt hankida uusi süsteeme, et võidelda  droonidega Shahed-136 ja ka muude võimalike mehitamata õhusõidukitega.

Raporti kohaselt oleksid kahuripõhised süsteemid taskukohasemad kui raketilahendused ning üheks lahenduseks oleks droonide vastu võitlemiseks mõeldud radarisüsteemi integreerimine Ukraina praegustesse õhutõrjekahuritesse.

Lisaks peaks Ukraina koostöös Läänega rajama uued tootmisliinid S-300 ja SA-11 süsteemide õhutõrjerakettidele.

Kui Ukraina laskemoon saab otsa, muutub riigi infrastruktuur Venemaa raketirünnakute suhtes oluliselt haavatavamaks. Lisaks suudaksid Vene õhuväe lennukid taas tungida sügavale Ukraina õhuruumi.

Kui see juhtub, võib teadlaste hinnangul jõudude vahekord sõjas lähikuudel üsna kiiresti muutuda Venemaa kasuks.

Õhuvägi soovib Lääne täppispommi, mida saaks välja tulistada suurema vahemaa tagant. Rindejoone lähedal tegutsevad Ukraina õhuväe lennukid on pidevalt Venemaa õhutõrje- ja hävituslennukite ohu all, mistõttu peavad nad lendama väga madal ja kaotused on suured.

Teadlaste hinnangul vajab Ukraina õhuvägi Lääne täppispommi, mida saaks tulistada pikema vahemaa tagant ja mille sihtmärgi infot saaks programmeerida enne relva lennukisse laadimist. Seda seetõttu, et tänapäeva Lääne täppisrelvadel on vanemate idapoolsete seadmetega raske, kui mitte võimatu suhelda.

Lisaks peaks sellist relva Lääne relvaladudes olema päris palju. Teadlaste sõnul on kriteeriumid väga nõudlikud ning potentsiaalseid relvakandidaate on väga vähe. Võimalik alternatiiv võiks olla USA päritolu CBU-105 integreeritud Ukraina lennukiga Suhoi Su-24.

Ukraina vajab ka uuemaid hävitajaid, kuna praegune Su-27 ja MiG-29 lennukipark on venelaste vastu kõike muud kui võrdne. Hävitajate roll tõuseb veelgi esile, kui õhutõrjesüsteeme ei suudeta varustada vajaliku koguse rakettide ja muu laskemoonaga.

Võimalikust saadaolevast Lääne hävitajapargist oleks teadlaste hinnangul sobivaim Rootsi Saab Gripen C/D (teise põlvkonna Gripeni lennukid; C on ühe- ja D kaheistmeline mudel).

Lisaks Rootsile kasutavad seda tüüpi lennukeid Tšehhi (kes plaanib neist loobuda ja F-35 lennukid soetada), Ungari, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Tai.

Gripen on algusest peale loodud nii, et neid teenindab väike arv maapealseid töötajaid, kellest osa on ajateenijad. Lennukit kavatsetakse käitada väikestes baasides või hajutada teedel, nagu praegu teeb Ukraina Venemaa raketirünnakute kartuses.

Ka Rootsi õhujõudude lahingutaktika, mille jaoks Gripen on mõeldud, rõhub madalatel kõrgustel operatsioonidele.

Teadlaste väitel oli Gripeni elso süsteem disainitud spetsiaalselt Venemaa hävitajaid ja õhutõrjeradareid silmas pidades ning selle relvastuses on MBDA ülipikamaa (umbes 200 km) radariga juhitav õhutõrjerakett Meteor.

Meteori survemootor muudab selle sobivamaks aeglastelt madalalt lendavatelt lennukitelt tulistamiseks kui tavalised rakettmootoriga õhk-õhk raketid nagu Ameerika AIM-120 AMRAAM.

Kui raketimootoriga rakettidel on suur algkiirus ja need aeglustuvad hiljem, siis Meteor lendab ühtlasema kiirusprofiiliga. Lisaks on Gripenil meretõrjevõime.

Teadlased tuletavad meelde, et alates aprillist on Venemaa õhuvägi näidanud üles suurt vastumeelsust Ukraina kontrollitavasse õhuruumi lennata. Selle põhjuseks on ilmselt venelaste sõja algusaegadel kogetud varustuskaod ning Ukraina õhutõrje oht on oluliselt mõjutanud Vene pilootide taktikat ja õhusõja efektiivsust.

Seega võib isegi väike hulk Lääne hävitajaid, mis on varustatud kaugmaa õhutõrjerakettidega ja mille võimekus on venelastega võrdne või parem, tekitada nende arvust suurema heidutusefekti.

Kommentaarid
(Külastatud 719 korda, 1 külastust täna)