Asjatundjad: Ukraina pääseb NATO-sse siis, kui Venemaa kasutab tuumarelva

Ukraina liitumine NATO-ga on Leedu asjatundjate väitel keeruline. Uks avaneb kiiresti vaid siis, kui Venemaa kasutab tuumarelva.

Ukraina sõda kestab juba enam kui 8 kuud, aga riigi liitumine NATO-ga pole edenenud. Leedu asjatundjate väitel ei muutu olukord enne, kui Venemaa kasutab tuumarelva või sõda jõuab NATO riikide külje alla, vahendab lrt.lt.

Samal päeval 30. septembril, kui Venemaa liitis Ukrainas endaga Hersoni, Zaporižja, Luhanski ja Donetski oblastid, allkirjastas president Volodõmõr Zelenski taotluse kiirendatud korras NATO-ga liitumiseks.

„Tegelikult me juba oleme NATO-s,” märkis president, „Me usaldame teineteist, aitame teineteist ja kaitseme teineteist. See ongi liit. De facto. Täna esitab Ukraina taotluse vormistada see de jure.”

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles samal päeval, et igal demokraatlikul riigil on õigus esitada taotlus NATO-ga liitumiseks ning otsus tehakse alliansi kõigi liikmesriikide konsensusel. Kuigi tõdeti, et uks Ukrainasse jääb avatuks, ei varjanud juht, et praegu pööratakse kõige suuremat tähelepanu riigi abistamisele.

Sellest ajast peale ei ole enam ametlikult kaalutud, millal ja kuidas Ukraina NATO-sse vastu võetakse.

Enne sõja lõppu pole Ukrainal peaaegu mingit võimalust saada NATO liikmeks, väidavad lrt.lt küsitletud asjatundjad. Nad rõhutavad, et praegu ei ole kõige olulisem küsimus alliansi liikmelisuses, vaid Ukraina võit Venemaa põhjustatud sõjas.

„On üsna ilmne, et Ukraina peab kõigepealt sõja võitma. Me ei tohiks liiga palju mõelda sellele, mis võib hiljem juhtuda, sest Ukraina sõja võitmise tagamine on üsna oluline ja raske,” ütles Euroopa rahvusvaheliste suhete nõukogu (ECFR) esindaja Gustav Gressel.

Ta rõhutas, et hinnates hetke olukorda – võimalik salajane mobilisatsioon Valgevenes, mobilisatsioon Venemaal, Moskva aktiivne liitlaste otsimine – tuleb mõista, et president Vladimir Putini eesmärgid Ukrainas jäävad siiski maksimaalseks – soov vallutada Ukraina ja hävitada ukrainlased.

„Ainuüksi selle ärahoidmisest piisab meile mitmeks aastaks. Kui see tehtud, siis saame rääkida ka kõigest muust,” rääkis Gressel Ukraina NATO-liikmesuse võimalustest.

Mis puudutab asjaolusid, mille korral Ukraina võiks sõja ajal NATO-ga liituda, siis on äärmuslikke juhtumeid, mis sunniksid NATO-t loobuma ettevaatlikkusest ja astuma tõsist sammu, mis tähendab otsest osalemist sõjas, kuigi allianss on seda vältinud.

„Ukraina saaks enne sõja lõppu NATO-sse vastu võtta vaid juhul, kui Venemaa kasutab Ukrainas tuumarelva. Sel juhul oleks Ukraina kohene NATO liikmelisus tugev signaal Moskvale,” ütles Läti Riigikaitseakadeemia julgeoleku ja strateegia keskuse direktor Toms Rostoks.

Nii Läti ekspert kui ka Ukraina võimud ise aga ei usu, et Venemaa võib seda seda. Kuigi Venemaa president Vladimir Putin ütles, et tema ähvardused kasutada selliseid relvi ei olnud „bluff”, on Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov korduvalt öelnud, et ei usu Venemaa võimesse sellist relva kasutada, sest tema sõnul tähendaks see ka Putini lõppu.

Eesti Rahvusvahelise Kaitse- ja Julgeolekukeskuse (ICDS) asjatundja Ivan Ulises Kentros Klyszcz leiab, et Ukraina NATO liikmelisus oleks tagatud, kui alliansi idapiiril puhkeks täiemahuline sõda. Siis oleks igal juhul suur oht otseseks vastasseisuks Venemaa ja NATO vahel.

„NATO on Ukrainat alati toetanud, kuid väga hoolikalt, et kujundada oma toetus selliselt, et see ei tooks kaasa otsest konflikti NATO-ga,” rõhutab Kentros Klyszcz.

Sõja ajal pakuvad NATO liikmed Ukrainale erinevat tuge – relvad, humanitaar- ja poliitiline abi. Nüüd annavad NATO liikmesriigid – USA, Saksamaa – üle eriti olulised õhutõrjesüsteemid. Vajadusel lubatakse täiendavat toetust.

Kuid toetamisel on uued ohud, sest USA-s on vahevalimiste lähenedes üha rohkem märke, et toetus Ukrainale ei pruugi ometigi nii lõputu olla. Rühm demokraate kutsus USA presidenti Joe Bidenit üles pidama Venemaaga läbirääkimisi sõja lõpetamiseks. Mõni aeg hiljem nad tühistasid selle üleskutse.

Vabariiklaste leeris on ka poliitikuid, kes pole rahul USA suure toetusega Ukrainale – esindajatekoja vähemuse juht Kevin McCarthy ütles, et olukorra halvenedes USA-s ei taha inimesed enam kirjutada  „tühja tšekki” Ukrainale. Veidi hiljem selgitas teine ​​osa vabariiklasi, et sellised väljaütlemised ei tähenda kuidagi, et toetus Ukrainale väheneks.

ICDS-i asjatundja ütles, et Ukraina kuulumine NATO-sse aitaks riigil saada veelgi rohkem garantiisid. Esiteks oleks riik alliansi kaitsevarju all, millest saaks vabaduse tagatis. Rostoks lisab, et samas oleks see oluline vahend sõjalise ja muu agressiooni ohjeldamisel.

Juba alates 2014. aastast on NATO riigid teinud Ukrainaga pidevalt julgeolekualast koostööd – toimusid ühised sõjalised õppused ja väljaõpped ning alliansiga liitumisel selliste õppuste mastaap lihtsalt suureneks, samuti suureneks nende intensiivsus.

Lrt.lt küsitletud eksperdid ei arva, et pärast sõja lõppu ja Ukraina NATO liikmeks saamist võiks Venemaa poliitikas näha erakordseid muutusi. Isegi pärast seda, kui Ukraina teatas soovist riik kiirendatud korras allianssi vastu võtta, ei võtnud Venemaa selles osas ette erakorralisi samme ning kõiki energeetikasektorile ja linnadele antud lööke seletati Ukraina väidetava rünnakuga Krimmi silla vastu.

„Saame rääkida Ukraina alade ebaseaduslikust annekteerimisest Venemaa poolt samal päeval, mis juhtus varem, kui võib-olla planeeritud, kuid see ei olnud samuti seotud taotlusega, vaid Venemaa suurte lüüasaamistega lahinguväljal,” ütles Kentros Klyszcz.

Rootsi ja Soome alustasid NATO liikmeks saamise protsessi, kuid sattusid raskustesse, näiteks on nende liikmestaatuse vastu Türgi, kes süüdistab Rootsit terroristide toetamises, ja Ungari, kes on korduvalt kaitsnud Venemaa huve või püüdnud rääkida võimalikust Venemaa vastu suunatud sanktsioonide vähendamisest. Need raskused näitavad, et ka pärast sõja lõppu ei pruugi Ukrainal NATO liikmeks saamine olla nii lihtne ning otsus võib sõltuda ka sõja tulemusest.

„Nagu Soome ja Rootsi on näidanud, ei ole NATO-sse kuulumine iseenesestmõistetav isegi nende riikide jaoks, kes vastavad liitumise kriteeriumitele. NATO-l oleks Ukraina liikmesuse küsimuses konsensuse saavutamine igal juhul keeruline ja tõenäoliselt on mõned liikmesriigid sellele vastu,“ rõhutab Rostoks.

Millised riigid aktiivselt vastu hakkaksid, on veel raske öelda. Balti riigid, Poola, Rumeenia, Tšehhi, Slovakkia, Montenegro ja Põhja-Makedoonia pooldavad avalikult Ukraina kuulumist NATO-sse ning on avaldanud ühise toetussõnumi. Bulgaaria president Rumen Radev rääkis sõja ajal avalikult oma vastuseisust Ukraina NATO liikmelisusele.

„Otsus Ukraina NATO liikmelisuse kohta tuleks langetada alles pärast selgete parameetrite ettevalmistamist Vene-Ukraina sõja rahumeelseks lahendamiseks, mida mõlemad sõdivad pooled aktsepteerivad ja ellu viivad,” seisis presidendi ametlikus avalduses.

Arvatakse, et ka pärast sõda võiksid samad riigid – Ungari ja Türgi – olla Ukraina liikmelisuse vastu nagu Rootsi ja Soome puhul. Ülejäänud riikides ja Ukrainas endas suhtutakse Kiievi liitumisse alliansiga üha positiivsemalt. Kentros Klyszczi sõnul näitavad 2014. aastal Ukrainas läbi viidud küsitlused, et inimesed pooldasid varasemast rohkem NATO liikmelisust, nüüd toetaks seda enamus, mis on alliansi jaoks riigi väljavaadete osas positiivne märk.

„NATO tunnistas Ukraina Euroopa julgeoleku seisukohalt vajalikuks territooriumiks ja ma usun, et see uus arusaam jääb ka edaspidi oluliseks osaks alliansi Kiievi-teemalises poliitikas,” rõhutas Eesti asjatundja.

NATO liikmesriike on 30, Põhja-Makedoonia liitus viimasena – aastal 2020. Balti riigid liitusid NATO-ga 2004. aastal.

Kommentaarid
(Külastatud 307 korda, 1 külastust täna)