Venemaa püüab nüüd kindlustada ainsat ala, kus tal on veel sõjaline ülekaal, vastukaaluks alandustele Ida-Euroopas ja sõjalise positsiooni langusele Läänemerel, ütles Soome erukindral Pekka Toveri.
See on Arktika piirkond. Venemaa põhja laevastik on tema tugevaim laevastik ja sellel on Koola poolsaarel Murmanski oblastis ulatuslik baaside võrgustik, vahendab Iltalehti.
Arktika piirkonnas on neil korraliku lahinguvõimega mere- ja õhujõud. Nad on püüdnud uuendada vanu nõukogudeaegseid baase ja ehitada uusi, rääkis Toveri.
Toveri mainis ka Vaikse ookeani laevastiku Vladivostokis, mis on Venemaa suuruselt teine laevastik. Just selle protsessi kaudu on Venemaa rajanud kliimamuutuse tõttu avaneva kirdekoridori äärde baaside võrgustiku. Selle eesmärk on muuhulgas tugevdada kohalolekut ja kontrollivõimet.
Nad on mitu aastat harjutanud, et põhjasuunda tugevdatakse ja sinna viiakse dessantvägesid ja muid jõude.
Arktika piirkonnas on jäälõhkujate tähtsus suur ja sellel põhineb Venemaa eelis. Venemaal on maailma suurim jäälõhkujate laevastik, mis võimaldab jäämasside liikumise ajal opereerida põhjapoolsetes piirkondades. Lääneriikidel sarnast võimekust ei ole.
See, kus lääneriigid saavad võistelda, on vee all. Lääne allveelaevad on veidi suuremad, paremini varustatud ja välja õpetatud.
Venemaa mereväe üleolekule Arktika piirkonnas lääneriikide suhtes on raske täpset hinnangut anda, kuid Toveri tuletab meelde, et ka Lääs pole hambutu. USA suudab piirkonda üle viia näiteks õhu- ja mereväed. Kui kaugele ja kui hästi, sõltub aastaajast ja ilmast.
Siiski on USA-l jõudu. Õhujõudude poolelt mainib Toveri Alaskat, kus USA-l on kakssada 5. põlvkonna stealth-hävitajat. Vaikse ookeani poolse piirkonna kohta tuletab ta meelde, et USA-l on seal täielik õhuülekaal. Ka Venemaa ülemvõim põhjas ei pruugi olla igavene.
Venemaal on Arktikas oma piirkonnas üleolek, aga kui ta hakkab midagi ründama, siis see üleolek sulab üsna kiiresti, sest Läänel on mere-, maa- ja õhujõudusid märkimisväärses koguses.
Pärast seda, kui Venemaa tungis Ukrainasse, on ta pidanud viima lõunasse ka oma põhjaüksusi, kuid ilmselt mitte oma mere- ja õhujõude, vähemalt praegu.
Koola poolsaarelt on saadetud brigaadid, mille ülesandeks on kaitsta mereväge ja muud taristut selles piirkonnas. Enamasti on nad Ukraina lahingutes üsna palju hukkunud ja kõvasti räsitud.
Venemaa on oma Arktika piirkondi teadlikult militariseerinud üle 15 aasta. Nii et ülekaal on seal endiselt märkimisväärne, kuid see pole ka viimastel kuudel oluliselt suurenenud. Pigem vastupidi.
Põhja laevastikule reserveeritud kaugmaa raketid on kindlasti läinud ka Ukrainasse. Selles mõttes on nende arktiline võimekus vähenenud, märkis Toveri.
