Olukorras, kus Venemaa ja Ukraina sõjas saabub esimene täistalv, hakkavad USA-l otsa saama mõned tipptasemel relvasüsteemid ja laskemoon, mida Kiievisse saata, ütlesid kolm asjaga kursis olevat USA ametnikku CNN-ile.

Relvavarude vähenemine – ja USA tööstusbaasi suutlikkus nõudlusega sammu pidada – on üks peamisi väljakutseid, millega Bideni administratsioon silmitsi seisab, kuna USA saadab jätkuvalt miljardite dollarite ulatuses relvi Ukrainale, et toetada võitlust Venemaa vastu. Üks ametnikest ütles, et teatud süsteemide varud on „kustumas” pärast peaaegu üheksa kuud kestnud varude saatmist Kiievisse intensiivse sõja ajal, kuna USA-l on „teatud kogus” varusid, mida saab saata.

Relvasüsteemide hulgas, mille puhul on eriline mure USA varude pärast, mis vastavad Ukraina nõudmistele, on 155-millimeetrine suurtükiväe laskemoon ja õlalt tulistatavad õhutõrjeraketid Stinger, ütlesid allikad.

Mõned allikad väljendasid muret ka täiendavate relvasüsteemide, sealhulgas HARM-i kiirgusvastaste rakettide, GMLRS-maa-maa-rakettide ja kaasaskantavate tankitõrjerakettide Javelin tootmise pärast USA-s, kuigi USA on hakanud nende ja teiste süsteemide tootmist suurendama.

Esimest korda kahe aastakümne jooksul ei osale USA pärast Afganistanist taandumist ja Iraagis nõuandvale rollile üleminekut otseselt konfliktis. Ilma vajaduseta toota sõja jaoks relvi ja laskemoona, ei ole USA tootnud materjale, mis on vajalikud kestva ja intensiivse konflikti jaoks.

Kaitseametnike sõnul ei mõjuta puudus USA enda valmisolekut, kuna Ukrainasse saadetud relvad ei tule nendest kogustest, mida USA hoiab enda tarbeks.

Kuid probleemi tõsidus tekitab kaitseministeeriumis arutelusid, väidavad ametnikud. Kuigi USA ei saa lõputult tarnida Ukrainale kõrgetasemelist laskemoona, on ühe kõrge kaitseametniku sõnul USA varude kokkukuivamine subjektiivne hinnang, kuna see sõltub sellest, kui suurt riski on kaitseministeerium Pentagon valmis võtma.

Mitmed ametnikud rõhutasid, et USA ei sea kunagi ohtu oma valmisolekut ning iga saadetist mõõdetakse selle mõju alusel USA strateegilistele reservidele ja sõjaplaanidele. Nii kaitseminister Lloyd Austin kui ka staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley jälgivad tähelepanelikult USA varude taset, ütlesid ametnikud.

Üks põhjus, miks muretsetakse väheste varude pärast, on see, et USA tööstusbaasil on raskusi nõudlusega piisavalt kiiresti sammu pidada, ütlesid allikad. Lisaks ei suuda Euroopa liitlased piisavalt täita Ukraina sõjalisi taotlusi, kuna neil on vaja säilitada oma varud.

„Aina raskemaks läheb,” ütles esindajatekoja luurekomitee liige esindaja Mike Quigley CNN-ile. „See on sõda, mida arvasime olevat läbi mõne päevaga, kuid nüüd võib kuluda aastaid. Ajal, mil globaalsed tarneahelad kokku kuivavad, on Läänel väga raske täita nõudmisi sellel väga kõrgel tasemel.”

Pentagoni pressisekretär brigaadikindral Patrick Ryder ütles CNN-ile, et USA jätkab Ukraina toetamist „nii kaua, kui vaja”, kuid lisas, et ükski relvatarne Ukrainale ei ole USA sõjalist valmisolekut kahjustanud.

„Kaitseministeerium võtab USA varudest relvade võtmisel arvesse mõju meie enda valmisolekule,” ütles Ryder. „Oleme suutnud varustust USA varudest üle viia ilma meie enda sõjalist valmisolekut halvendamata ja jätkata koostööd tööstusega, et täiendada USA varusid ning täita liitlaste ja partnerite ammendunud varusid.”

Kolmapäeval pärast Ukraina kaitsekontaktrühma kohtumist toimunud pressikonverentsil tutvustas Austin poole tosina riigi kohustusi pakkuda Ukrainale lisarelvi, sealhulgas Kreeka lubab rohkem 155 mm laskemoona.

„Ukraina nõuab vaid vahendeid võitluseks ja me oleme otsustanud neid vahendeid pakkuda. Ukrainlased teevad seda omas rütmis ja kuni selle ajani jätkame me toetamist nii kaua, kui vaja,“ ütles Milley pressikonverentsil. „Minule ja kontaktrühmale on täna selge, et see ei ole ainult USA seisukoht, vaid see on kõigi täna seal olnud riikide seisukoht. Oleme seal nii kaua, kui on vaja, et hoida Ukraina vabana.”

Relvavarude ammendumise määr on süsteemiti erinev, kuna USA kaitsetööstuse baas on osade relvade tootmise suurendamiseks paremini varustatud, samas kui teistel on see keerulisem – või tootmisliin on üldse suletud ja tootmist ei saa kergesti jätkata.

„Enamasti on Ukrainale antavad summad suhteliselt väikesed võrreldes USA laovarude ja tootmisvõimsustega. Mõned USA varud on aga jõudmas sõjaplaanide ja väljaõppe jaoks vajaliku miinimumtasemeni,“ kirjutas strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse vanemnõunik Mark Cancian septembrikuu artiklis. „Põhiline hinnang nii laskemoona kui ka relvade puhul on see, kui suure riski on USA valmis võtma.”

Pentagon teatas septembrikuu teabelehes, et on näiteks Ukrainale saatnud üle 806 000 ühiku 155 mm suurtükiväe mürske. Cancian kirjutas, et 155 mm haubitsate laskemoon oli „tõenäoliselt lähedal piirile, mida USA on valmis andma, ilma et see ohustaks oma sõjalist võimekust”. Samal ajal kirjutas ta, et samasugust laskemoona suudavad tarnida veel kümmekond riiki ja tõenäoliselt ei piira Ukraina vajadusi ülemaailmse turu olukord.

„Kui keegi ütleb, et tase on madal – see on hinnang,” ütles USA armee ostude, logistika ja tehnoloogia aseminister Doug Bush. „Teate, see on hinnang riskide kohta, mis on seotud lahingumoona saatmisega liitlasele, et seda kasutada lahingus, võrreldes hüpoteetilise muu situatsiooniga, mille jaoks peame varuma. Teate, see on hinnang.”

Pentagoni poliitika aseminister Colin Kahl ütles hiljutisel ümarlaual ajakirjanikele, et „pole kahtlust”, et Ukrainasse saadetud relvad on avaldanud survet nii USA kui ka tema liitlaste varudele ja tööstusbaasile.

„Vaadake, me näeme esimest näidet paljude aastakümnete jooksul tõelisest suure intensiivsusega konventsionaalsest konfliktist ja survest, mis mõjutab mitte ainult asjaosalisi riike, vaid ka nende kaitsetööstuse baase, kes toetavad, antud juhul toetavad Ukrainat,” ütles Kahl. „Ma ütlen, et minister (Lloyd) Austin on algusest peale olnud täpne, veendumaks, et me ei võta liigseid riske. See tähendab, et me ei vähendanud oma varusid nii palju, et see õõnestaks meie valmisolekut ja meie võimet reageerida järjekordsele suurele situatsioonile mujal maailmas.”

Kahl lisas, et toetus, mida USA on Ukrainale andnud, ei ole pannud USA sõjaväge „ohtlikku olukorda, kui see on seotud teise suure situatsiooniga kusagil maailmas”, kuid ta ütles, et see on näidanud, et toetuse puhul, mida USA on andnud Ukrainale, on veel palju ära teha. USA kaitsetööstuse baas on kiirem ja reageerimisvõimelisem.

Küsimused relvavarude kohta tekivad ajal, mil Kongress on iga-aastase riigikaitsevolituste seaduse kaudu lõplikult vormistamas Pentagoni jooksva eelarveaasta eelarvet ning valitsuse kulupaketti, mille Kongress peaks vastu võtma enne, kui valitsuse rahastus lõpeb 16. detsembril.

USA sõjavägi pöördub sageli Kongressi poole rahastamise suurendamiseks – seadusandjad on Pentagoni eelarvetaotlustele iga-aastastes kuluarvetes miljardeid lisanud.

Bideni valitsus saatis teisipäeval Kongressile kirja, milles taotles Ukrainale täiendavat 37,7 miljardi dollari suurust rahastust. See sisaldab 21,7 miljardit dollarit Pentagonile, mis kulutatakse osaliselt relvapuuduse lahendamiseks, vastavalt Valge Maja teabelehele, mis ütleb, et raha, mida kaitseministeerium kulutab, on „Ukraina varustuse, kaitseministeeriumi varude täiendamise ja sõjalise tegevuse jätkamise jaoks luure- ja muu kaitsetoetuse osas”.

37,7 miljardi dollari suurune taotlus tuleb ajal, et vabariiklased saavutasid parlamendis enamuse, mis võib muuta Bideni valitsuse jaoks järgmisel aastal Ukrainale rahastamise lubamise keerulisemaks. Esindajatekoja vabariiklaste fraktsiooni juht Kevin McCarthy on öelnud, et vabariiklased ei anna Ukrainale „tühja tšekki” – kuigi ta selgitas, et toetab Ukraina sõja rahastamise jätkamist – ja paljud vabariiklased nõuavad USA abi märkimisväärset piiramist Ukrainale.