Venemaa võib Hersoni kaotusele reageerida eri moel. Mõned neist on tõenäolisemad kui teised.
Venemaa president Vladimir Putin püsib varjul. Ta pole vägede väljaviimist Hersoni oblastist kommenteerinud. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov on selle asemel kinnitanud, et piirkond kuulub endiselt Vene Föderatsioonile.
Soome Välispoliitika instituudi programmidirektor Arkady Moshes ütleb, et taandumise otsus tehti kõrgeimal poliitilisel tasandil. Sellist võimu pole ei Ukraina vägede kindral Sergei Surovikinil ega kaitseminister Sergei Šoigul, vahendab Iltalehti.
See tähendab, et Putin tunnistab reaalsust. Kuid on võimatu hinnata, mida ta avalikkuse ette tulles ütleb.
Moshes arvab, et kui Putin ei vaiki Hersoni kaotusest, siis ta eitab või pisendab selle tähendust.
Arvatavasti Kreml siiski reageerib kolmandale suurele lüüasaamisele. Kui Venemaa taganes Kiievi oblastist, panid väed toime sõjakuriteod ja jätsid maha täieliku hävingu.
Sama juhtus sügisel Harkivi oblastis. Lisaks sellele reageeris Putin Luhanski, Donetski, Zaporižja ja Hersoni piirkonna sundliitmisega Venemaaga. Krimmi silla pommitamisele järgnesid oktoobris nädalaid kestnud õhurünnakud üle terve Ukraina.
Moshes ja Iltalehti eritoimetaja Emil Kastehelmi analüüsivad, kuidas Venemaa võib Hersoni kaotuse eest kätte maksta.
1.Tuumarelv: ilmselt mitte
Venemaa on kogu sõja vältel ähvardanud oma tuumaarsenaliga. Eksperdid on pidanud taktikalist tuumarelva üheks Putini võimaluseks, kuigi ebatõenäoliseks. Kui Venemaa kasutaks tuumarelva, oleks see sõjas ja maailmas tervikuna tohutu muutus.
Moshes: See oleks psühholoogiliselt väga raske otsus. See kutsuks esile reaktsiooni mitte ainult läänes, vaid ka idas. Hiina ja India ei oleks õnnelikud. See ei ole sõjaline otsus, vaid palju suurema strateegilise mõtlemise küsimus.
Kastehelmi: Venemaal on praegu väga raske tuumarelva kasutades ühtki oma eesmärki saavutada. Seda ei saa rindel sõdivate vägede pihta tulistada.
2.Maapealsed rünnakud: ilmselt jah
Kui Venemaa on oma väed Hersonist välja viinud, vabanevad need mujal kasutamiseks. Tõenäoliselt kiirendab territoriaalkaotustest raevunud Putin Venemaa maapealseid rünnakuid ka teistel rinnetel.
Moshes: See võib olla Donetsk ja Luhansk, aga ka Dnipropetrovsk või Zaporižja.
Kastehelmi: Juba Hersonist taandumise ajal kiirendas Venemaa oma rünnakuid Donetski suunal. See on ilmselt suund, millega nad tulevikus jätkata tahavad. Loomulikult on areng olnud aeglane ja Venemaa on kaotanud kogu Põhja-Donetski.
3.Kasvav pommitamine: ilmselt jah
Venemaa on juba nädalaid korraldanud õhulööke Ukrainas mitte ainult sõjaliste sihtmärkide, vaid ka tsiviilobjektide ja energiataristu vastu. Tõenäoliselt soovib Venemaa pärast Hersoni kaotust pommitamist suurendada.
Moshes: See jätkub kindlasti. Kui Ukraina õhutõrje olukord jääb muutumatuks, on kahju märkimisväärne, isegi kui neil läheb antud oludes hästi.
Kastehelmi: Venemaa jätkab Ukraina energia- ja veetaristu ründamist, eriti talve saabudes. See põhjustab talve lähenedes kodanikuühiskonnale võimalikult palju kahju. Ma ei usu Kahovka tammi õhkulaskmisse. Nad hävitaksid omaenda kaua ette valmistatud positsioonid ja Krimmi veevarustuse.
4.Sõjakuriteod: jah ja ei
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et Venemaad kahtlustatakse Hersoni oblastis vähemalt 400 sõjakuriteos. Võimalik, et vihased venelased korraldavad tsiviilelanikkonna peal uusi julmusi.
Moshes: Koledused pole seotud mitte niivõrd taandumise, vaid poliitikaga. Sõjakuritegude probleem seisneb selles, et kui kasutate neid oma territooriumil või territooriumil, mida peate enda omaks, tuleb ühel hetkel piir ette. Kui ületate selle, hakkate endale rohkem probleeme tekitama. Venemaa juhtkond tahab end ikka vabastajana esitleda. Kui nad panevad toime vaid julmusi, hävitavad nad selle sõnumi. Siiski võime olla kindlad, et uusi tõendeid tuleb. Kui sõduritel lastakse teatud viisil käituda ja kurjategijad tuuakse võitlema, siis see juhtub.
Kastehelmi: Sõjakuritegude toimepanemine tundub olevat süstemaatiline osa Vene üksuste tegevusest. Pole tegelikult suuremat vabastatud ala, kus sõjakuritegusid poleks paljastatud. Tõenäoliselt pannakse praegu okupeeritud aladel endiselt toime kuritegusid.
5.Kättemaks kusagil mujal? Võimalik
Lääs on näiteks Nord Streami gaasitoru plahvatustes Venemaa peale näpuga näidanud. Põhimõtteliselt on võimalik, et Putin maksab kätte kusagil mujal kui Ukrainas.
Moshes: Mõte on oodata, kuni Lääs kaotab raha ning kannatab inflatsiooni ja kõrgete energiahindade käes. Vähemalt seni, kuni see hakkab Ukrainat relvarahule survestama. Mõte pole liikuda järjekordse maailmasõja või tuumasõja poole.
Kastehelmi: Võimalik, et Venemaa tahab näidata, et on võimeline rünnakuteks ka väljaspool Ukrainat. Ta peab lääneriike oma vaenlaseks. Muidugi ei oska öelda, kus ja millal, ning kas need on seotud Hersoni kaotusega või mitte.
