Analüüs: Maailm oli Vene-NATO kokkupõrke lävel, kui raketid Poolas plahvatasid – mis toimus sel ajal telgitagustes?

eestinen

Teisipäeval, 15. novembril Poolas maandunud rakett, mis tappis kaks inimest, ei olnud osa Venemaa rünnakust, ütlesid kolmapäeval NATO ja Poola juhid, leevendades pärast enam kui 20 tundi kestnud pingelist muret ja spekulatsioone Moskvaga seotud eskaleerumise hirmu.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles kolmapäeval, et tõenäoliselt põhjustas plahvatuse Przewodowi linnas vastuseks Venemaa rünnakutele välja lastud Ukraina õhutõrjerakett. Poola president Andrzej Duda ütles eraldi märkustes ka, et tõendid viitavad kahetsusväärsele õnnetusele, vahendab Washington Post.

Mõlemad isikud rõhutasid, et Venemaa oli süüdi rünnakute õhutamises, mis nõudis Ukrainalt enda kaitsmist. Ja president Volodõmõr Zelenski väitis jätkuvalt, et rakett ei pärinenud Ukrainast. „Ma ei kahtle, et see ei olnud meie rakett ega meie raketirünnak,” ütles ta. Kuid hirm eelseisva otsese sõjalise konflikti ees Venemaa ja NATO vahel on selgelt vaibunud.

USA luure sai uut teavet, mis kinnitab, et teisipäevased plahvatused olid põhjustatud ühest või kahest Ukraina maa-õhk tüüpi raketist S-300, mis kaldusid kursilt kõrvale, ütles anonüümseks jääda soovinud luureallikas.

Nõukogude-aegsed Ukraina raketid on vanemad ja vähem töökindlad kui Kiievi läänest saanud uuemad raketitõrjesüsteemid, mis on kinni püüdnud kümned saabuvad Vene raketid. Sellest hoolimata oli teisipäevane episood meeldetuletus konflikti võimalikust lumepalli-efektist, kas tahtlikult või mitte.

„See näitab Venemaa agressiooni tõsidust ja seda, et selle tagajärjed ulatuvad Ukrainast kaugemale,” märkis Eesti peaminister Kaja Kallas e-kirjas Washington Postile.

Esimesed avalikud märgid probleemidest olid Poola meedia teated kell 15.40 kohaliku aja järgi teisipäeval tabanud raketirünnakutest, mille tagajärjel hukkus Ukraina piirist umbes 6 kilomeetri kaugusel asuvas teraviljahoidlas kaks inimest.

Analüütikud mõistsid kohe, et juhtum võib olla sõjas suur pöördepunkt. „See on esimene kord, kui selles sõjas on NATO riigis tapetud NATO riigi kodanikke,” ütles Saksa Marshalli fondi Varssavi kontori direktor Michal Baranowski. „Ja see on suur asi.”

Poola ministrite nõukogu kogunes kiiresti ning president Duda rääkis Stoltenbergi ja USA ametnikega, mis võis juhtuda ja kas see võib kujutada endast ohtu Poola territoriaalsele terviklikkusele.

Kuigi julgeolekuametnikud võtsid ettevaatliku hoiaku, öeldes, et neil on vaja aega, et uurida, mida nad nimetasid „plahvatuseks”, kajas NATO liikmesriigi tabamuse võimalus pärast enam kui kaheksa kuud kestnud sõda üle kontinendi.

Avalikkuse ärevus kasvas veelgi, kui Associated Press edastas ühele anonüümsele kõrgele USA luureametnikule tugineva loo, milles öeldi, et Venemaa raketid on jõudnud Poolasse.

Seejärel tuli välja president Zelenski, kes süüdistas oma öistes sõnavõttudes Poolas juhtunus Venemaad, aga ka kümnete rakettide tulistamises üle Ukraina teisipäeval, sealhulgas rünnakutes kriitilisele infrastruktuurile.

„Vene raketid tabasid Poolat. Mitu korda on Ukraina öelnud, et terroririik ei piirdu meie riigiga?” ütles ta.

„NATO territooriumi tabamine rakettidega,” jätkas Zelenski, „see on Venemaa raketirünnak kollektiivse julgeoleku vastu! See on tõesti märkimisväärne eskalatsioon. Vaja on tegutseda.”

Kuigi Zelenski ei viidanud konkreetsetele tõenditele, põhjustas oletus, et plahvatused võivad olla otsene, tahtlik rünnak NATO territooriumile, kiiresti spekulatsioonideni NATO artikli 5 üle, mis ütleb, et „relvastatud rünnak ühe või mitme [liikme] vastu Euroopas või Põhja-Ameerikas peetakse rünnakuks nende kõigi vastu” ja seda jõudu saab vastuseks kasutada.

„Ma pean uskuma, et see oli Venemaa viga,” ütles USA parlamendi ülemkoja senati välissuhete komitee esimees Robert Menendez teisipäeva pärastlõunal väljaandele Washington Post. „Ja ma arvan, et kui see nii on, peaks Venemaa väga kiiresti välja tulema ja seda ütlema.” Kui see pole viga, eeldab artikkel 5 tema sõnul NATO liitlase Poola toetamist.

Ametnikud ja analüütikud spekuleerisid ka, et Poola võib tugineda NATO asutamislepingu artiklile 4, mis võimaldab liikmesriikidel tuua kõik muret tekitavad, eriti julgeolekuga seotud küsimused arutamiseks alliansi poliitilisi otsuseid tegevas organis Põhja-Atlandi Nõukogus.

Poola kõrged ametnikud ei viidanud teisipäeva õhtul avalike avalduste tegemisel kummalegi artiklile. Selle asemel ütles Duda, et rakett oli tõenäoliselt „Venemaal toodetud rakett”, kuid rõhutas, et „meil pole selgeid tõendeid”, kes selle välja tulistas. Ta ütles, et tema õhujõud on kõrgendatud valmisolekus, kuid „tegutsevad rahulikult ja kaalutletult”.

Toon muutus veelgi pärast president Joe Bideni ja kõrgeimate liitlaste erakorralist kohtumist Indoneesias Balil 20-liikmelise grupi tippkohtumise ajal. Biden ütles, et „on palju teavet, mis lükkab ümber selle, et see Venemaalt tuli”.

Mõned tunnid hiljem, pärast NATO suursaadikute kogunemist alliansi Brüsseli peakorterisse, teatas Stoltenberg, et esialgsete uurimiste kohaselt põhjustas Poolas toimunud plahvatuse „tõenäoliselt Ukraina õhutõrjerakett, mis tulistati välja Ukraina territooriumi kaitsmiseks”.

„Lubage mul selgitada: see ei ole Ukraina süü,” ütles Stoltenberg pressikonverentsil. „Venemaa kannab ülimat vastutust, kui ta jätkab ebaseaduslikku sõda Ukraina vastu.”

Eraldi märkustes ütles Duda, et rakett oli „Nõukogude Liidus toodetud rakett S-300, vana rakett ja puuduvad tõendid, et selle oleks välja saatnud Venemaa.”

Poola ametivõimud jätkasid uurimist.

USA Riikliku Julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watson ütles, et USA usaldab Poola valitsuse hinnanguid täielikult. „Me ei rutta nende tööst ette ja hoiame oma Poola kolleegidega tihedat sidet, kuna kogume endiselt teavet,” ütles ta.

Zelenski seadis aga Poola järeldused kahtluse alla, öeldes, et tema komandörid olid talle kinnitanud, et see „ei olnud meie raketi- ega raketirünnak. Pole mõtet neid mitte usaldada – oleme kogu sõja koos läbi teinud.”

Zelenski nõudis juurdepääsu plahvatuskohale ja Poolast rohkem tõendeid. „Kui see oli meie õhutõrjesüsteem ja kõik saavad sellest aru, sest nad leidsid Poola territooriumilt rusud, siis ma tahan seda tõendit,” ütles ta. „Ja siis me ütleme seda avalikult.”

Venemaa ametnikud väljendasid kolmapäeval nördimust ja püüdsid end näidata vastutustundliku osapoolena. Presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov mõistis hukka varajased teated Venemaa võimalikust löögist Poolas kui „hüsteerilise, ilmselgelt maru russofoobset reaktsiooni, mis ei põhinenud tegelikel andmetel”. Ta ütles ajakirjanikele, et episood näitas, et „me ei tohiks kunagi kiirustada hinnangutega ja teha avaldusi, mis võivad olukorda süvendada.”

Venemaa endine president Dmitri Medvedjev mõistis samuti teated hukka, ta kirjutas sotsiaalmeedias: „Intsident Ukraina väidetava raketilöögiga Poola farmile tõestab vaid üht: Venemaa vastu hübriidsõda pidades läheneb lääs maailmasõjale.”

See selgub edaspidi, kas või kuidas Poola juhtum konflikti edasist käiku mõjutab. Saksa Marshalli fondi esindaja Baranowski prognoosis, et vahejuhtum paneb Ukraina liitlased tegutsema.

Delegaadid ütlesid Washington Postile, et G-20 arutelude ajal vältisid Venemaa ja Hiina kõvasti sõna „sõda” kasutamist sissetungi kohta. Kuid avaldatud lõppdeklaratsioonis ütlesid juhid, et „sõda Ukrainas mõjutab edaspidi negatiivselt maailmamajandust”.

„Nüüd on küsimus,” ütles Baranowski, „kuidas me koos ukrainlastega peatame Venemaa õhu- ja raketirünnakud kogu Ukrainas ja kas need kanduvad üle NATO territooriumile?” Ta ootab üleskutseid tugevama raketitõrje toetuse järele.

Kommentaarid
(Külastatud 952 korda, 1 külastust täna)