Vene sõjalise asjatundja hinnangul võib Venemaa presidendi Vladimir Putini eesmärk olla 1-3 miljoni sõduri mobiliseerimine. Vene suur mobilisatsioon on Ukraina jaoks nii oht kui ka võimalus.
Venemaa poolt 24. veebruaril alustatud Ukraina sõja eskalatsioonifaas on nüüdseks jõudnud kolmandasse faasi, leiab Briti mõttekoja RUSI (Royal United Services Institute) Vene sõjapidamise analüütik Oleksandr V. Daniljuk.
Kui Venemaa alustas välksõjaga ja läks seejärel üle täielikule sõjapidamisele, siis nüüd on käimas juba totaalne sõda.
Daniljuk hindab – viidates Ukraina luureallikatele – et Venemaal on tegelikult õnnestunud mobiliseerida oluliselt suurem arv sõdureid kui Vladimir Putini väljakuulutatud 300 000 inimest.
Eesmärk võiks olla 1–3 miljoni sõduri mobiliseerimine.
Kui vägede arvu suudetakse suurendada, suudab Venemaa oluliselt tugevdada oma valduses olevate alade kaitset ja rünnata põhjast, sealhulgas Valgevene territooriumilt.
Daniljuki väitel peaks Ukraina ka selles olukorras oma vägede arvu suurendama vähemalt 25–30 brigaadi võrra. Ühes brigaadis on ligikaudu 3000–5000 sõdurit. Sellega ei tohiks seada eesmärgiks arvulist üleolekut, sest see oleks võimatu.
Eesmärgiks oleks hoopis tehnoloogiline üleolek, mis annaks Ukrainale võimaluse rünnata Venemaa juhtimissüsteemi sõlmpunkte, õhutõrjet, elektroonilise sõjapidamise süsteeme ning vägede ja logistika sõlmpunkte.
Neid lööke peaks olema võimalik anda 200–300 kilomeetri sügavusele vaenlase tagalas.
Selleks on Ukrainal vaja uusi taktikalisi rakette, sest kuigi ta on enda Totška-U raketitehnikat üsna tõhusalt kasutanud, pole neid lõputult ja pidevate raketirünnakute all pole võimalik oma tootmist korraldada.
Raketi laskekauguseks väidetakse vaid 120 kilomeetrit, seega ei sobi see ka selles osas kõikideks vajadusteks.
Daniljuki sõnul võidaks Ukrainale lisaks raketisüsteemidele anda ka suur hulk ründelennukeid ja helikoptereid, kuigi lennukitüüpe ta ei maini.
Analüütiku hinnangul pakub Venemaa mobilisatsioon võimalusi ka Ukrainale – kui rindejoonele viiakse pool-jooksujalu tsiviilisikute seast kokku kogutud kehva väljaõppega sõdurid, võib oodata isikkoosseisu kaotuste olulist suurenemist.
See võib omakorda veelgi nõrgendada sõdurite kehva lahingumotivatsiooni, moraali ja üldist psühholoogilist taset.
