Iraan on valmis Venemaad varustama täppisjuhtimisega rakettide ning veel suurema koguse droonidega.
Iraan on lubanud Venemaad varustada maa-maa-rakettide, lisaks veel droonidega, ütlesid kaks Iraani kõrget ametnikku ja kaks Iraani diplomaati Reutersile, mis tõenäoliselt ajab USA ja teised Lääneriigid marru.
Leping sõlmiti 6. oktoobril, kui Iraani esimene asepresident Mohammad Mokhber, kaks Iraani revolutsioonilise kaardiväe kõrget ametnikku ja kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu ametnik külastasid Moskvat, et pidada läbirääkimisi Venemaaga relvade tarnimise üle.
„Venelased olid palunud rohkem droone ja parema täpsusega Iraani ballistilisi rakette, eriti Fateh’i ja Zolfaghari rakettide perekonda,” ütles üks Iraani diplomaatidest, keda reisist teavitati.
Asjast teavitatud Lääne ametnik kinnitas seda, öeldes, et Iraani ja Venemaa vahel on sõlmitud kokkulepe maa-maa lühimaa ballistiliste rakettide, sealhulgas Zolfaghar’ite tarnimiseks.
Üks droonidest, mida Iraan nõustus tarnima, on Shahed-136, deltatiivaline relv, mida kasutatakse „kamikaze” õhk-maa ründelennukitena. Sellel on väike lõhkepea, mis kokkupõrkel plahvatab.
Fateh-110 ja Zolfaghar on Iraani lähimaa ballistilised raketid, mis on võimelised tabama sihtmärke 300–700 km kaugusel.
Iraani diplomaat lükkas ümber Lääne ametnike väited, et sellised tarned rikuvad ÜRO Julgeolekunõukogu 2015. aasta resolutsiooni.
„Kus neid kasutatakse, pole müüja asi. Me ei vali Ukraina kriisis poolt nagu Lääs. Tahame kriisi lõpetamist diplomaatiliste vahenditega,” ütles diplomaat.
Ukraina on viimastel nädalatel teatanud Venemaa rünnakutest Iraanis toodetud droonide Shahed-136 abil. Iraani välisministeerium lükkas teisipäeval ümber teated, et Iraan tarnib Venemaale Ukrainas kasutamiseks droone ja muid relvi, Kreml aga eitas teisipäeval, et tema väed on kasutanud Ukraina ründamiseks Iraani droone.
Küsimusele, kas Venemaa on oma operatsioonidel Ukrainas kasutanud Iraani droone, vastas Krmli Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et nende kasutamise kohta pole mingit teavet.
„Kasutatakse venekeelsete kirjadega Vene seadmeid,” ütles Peskov. „Kõik edasised küsimused tuleks suunata kaitseministeeriumile.” Ministeerium kommentaaripalvele ei vastanud.
Iraani rakettide ilmumine Moskva arsenali lisaks droonidele sõjas Ukrainaga suurendab Iraani ja USA ning teiste Lääneriikide vahel pingeid.
USA välisministeeriumi info kohaselt kasutati Iraani droone esmaspäeva hommikul tipptunni ajal rünnakus Ukraina pealinnale Kiievile, ütles USA ametnik. Valge Maja pressiesindaja Karinne Jean-Pierre süüdistas Teherani ka valetamises, kui väitis, et Venemaa ei kasuta Ukrainas Iraani droone.
Üks Euroopa diplomaat ütles, et tema riigi hinnangul on Venemaal oma tööstussektorile kehtestatud sanktsioonide tõttu raskem ise relvastust toota ning seetõttu on ta hakanud importima sellistelt partneritelt nagu Iraan ja Põhja-Korea. „Droonid ja raketid on loogiline järgmine samm,” ütles Euroopa diplomaat.
Küsimusele Iraani maa-maa-rakettide müügi kohta Venemaale vastas USA kõrge sõjaväeametnik: „Mul ei ole praegu mingit infot selle kohta, kas see on nii või mitte.”
Lääne majandussanktsioonide all kannatades soovivad Iraani valitsejad tugevdada strateegilisi sidemeid Venemaaga tekkiva USA toetatud Pärsia lahe Araabia-Iisraeli bloki vastu, mis võib nihutada Lähis-Ida jõutasakaalu Islamivabariigist kaugemale.
Iraani revolutsioonilise kaardiväe kõrgeim ülem Hossein Salami ütles eelmisel kuul, et mõned „maailma suurriigid” on valmis ostma Iraanilt sõjalist ja kaitsevarustust.
Iraani kõrgeima juhi sõjaline nõunik Rahim Safavi teatas teisipäeval riigimeedias, et 22 riiki soovivad osta Iraani droone.
Iraani valitsejatele avaldavad survet ka üleriigilised meeleavaldused, mille sütitas „sobimatu riietuse eest” kinni peetud 22-aastase naise surm arestikambris.
Mitmed Euroopa Liidu riigid nõudsid esmaspäeval sanktsioonide kehtestamist Iraanile seoses droonide tarnimisega Venemaale, kuna blokk leppis kokku eraldi sanktsioonides seoses Teherani rahutuste mahasurumisega.
„Nad (venelased) tahtsid osta sadu meie rakette, isegi keskmaarakette, kuid me ütlesime neile, et saame varsti saata paarsada nende nõutud Zolfaghar ja Fateh 110 lühimaa maa-maa raketti,” ütles üks julgeolekuametnikest. „Ma ei saa teile täpset aega öelda, kuid varsti, väga varsti saadetakse need 2–3 saadetisena.”
Venemaa relvategevust jälgiv Ida-Euroopa ametnik ütles, et nad mõistavad selle relvatehingu toimumist, kuigi tal puuduvad selle kinnituseks konkreetsed tõendid. Ametnik ütles, et Iraani ja Venemaa juhid on otsustanud tarnetega jätkata.
Moskva oli spetsiaalselt palunud maa-maa lähimaa rakette Fateh 110 ja Zolfaghar ning saadetis toimub maksimaalselt 10 päeva jooksul, ütles teine Iraani diplomaat.
Iraani jaoks on see riskantne asi, sest riik on pidanud lääneriikidega läbirääkimisi 2015. aasta kokkuleppe taaselustamiseks, mis leevendaks Teherani suhtes kehtestatud sanktsioone vastutasuks tuumarelvade arendamise piiramise eest. Kõnelused on aga jõudnud ummikusse ning kõik vaidlused Teherani ja Lääneriikide vahel relvade müügi üle Venemaale või Iraani rahutuste mahasurumise üle võivad nõrgendada jõupingutusi kokkuleppe sõlmimisel.
USA nõustub Briti ja Prantsusmaa hinnangutega, et Venemaale droone tarniv Iraan rikub ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, millega kinnitati 2015. aasta kokkulepe, ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Vedant Patel esmaspäeval.
Tundmatuks jääda soovinud Lääne ametnik ütles, et sarnaselt droonidega rikub ka rakettide saatmine ÜRO resolutsiooni 2231.
Mitu Iraani kõrget ametnikku on nördinud „ebaõiglaselt” kavandatud sanktsioonide pärast Iraanile seoses selle relvasaadetistega Venemaale, ütles teine diplomaat.
Septembris keeldus Teheran president Vladimir Putini taotlusest tarnida Iraani keerukaid kaugründedroone Arash 2, ütlesid kolm Iraani ametnikku Reutersile.
Kui küsiti keeldumise põhjust, viitas üks ametnikest mitmele probleemile, sealhulgas „mõned tehnilised probleemid”. „Ka (revolutsioonilise) kaardiväe ülemad olid mures, et kui Venemaa kasutab seda Arash 2 drooni Ukrainas, võivad ameeriklased meie tehnoloogiale ligi pääseda.”
