Vene droonid kujutavad endast suurt ohtu, kuna nende allatulistamiseks on vaja kasutada rakette, mis on palju kallimad kui droonid, ütles Ukraina presidendi nõunik Aleksei Arestovõtš saates Feigin Live.
Arestovõtš ütles, et Iraanist Venemaale saadetud esimene partii oli 300 drooni, teine juba 2400 drooni. See tähedab, et neid on väga palju ja see kujutab endast probleemi Ukraina jaoks.
Droonide vastu oleks vaja seniitrelvasid ja neid üritatakse nüüd Lääne liitlastelt saada.
Arestovõtš ütles, et Vene väed on leidnud võtme, kuidas Ukraina võimekust kahjustada ja need on droonid, mille kasutamisega sunnitakse Ukrainat välja tulistama oma viimasedki raketivarud.
Praeguse tempoga, kus kasuatatakse ligi 100 drooni päevas suudavad Vene väed vastu pidada kuu aega. Aga Vene pool suudaks ka 2-3 kuud sedasi vastu pidada.
Droonide vastu oleks vaja seniitsuurtükke ja neid on lootust saada Lääne partneritelt.
Lisaks droonidele võib Iraan hakata Venemaad varustama ka rakettidega ja see oleks juba suurem probleem Ukraina ja Ukraina liitlaste jaoks. Samuti on infot, et Iraan annab Venemaale ründedroone, mis meenutavad Türgi Bayraktari droone, mida seni on kasutanud Ukraina.
Iraani relvatarned Venemaale võivad omakorda esile kutsuda sõjalise konflikti Pärsia lahe piirkonnas, kui näiteks Iisrael või USA kavatsevad Iraani rünnata. Samas ei pruugi USA ja Iisrael rünnata Iraanis droonitootmist, vaid tuumarelvadega seotud asutusi, mis valmistavad suuremat muret USA-le ja Iisraelile.
Arestovõtši sõnul on alanud sõja uus, teine faas, mis on varasemast raskem. Vaja on uut mobilisatsiooni, see tähendab nii nii psühholoogilist, poliitilist kui sõjalist mobilisatsiooni. Valmis tuleb olla täiendavaks sõjaväeliseks mobilisatsiooniks ka Ukrainas. Kui Vene pool mobiliseeris miljon uut võitlejat, siis peab ka Ukraina korraldama mobilisatsiooni.
Arestovõtš ütles, et uus olukord nõuab Lääne partneritelt üha suuremat panustamist. Kui läheb suurema hulga inimeste mobiliseerimiseks, siis on vaja rohkem sõjaväevarustust, nagu vormid, varustus ja relvastus.
Arestovõtši sõnul on Lääne poolt vaja suuremat otsustavust, vastasel korral pole Ukraina vägedel võimalik täite neile püstitatud eesmärke seoses territooriumi tagasi vallutamisega.
