Pinge kruvib: USA kiirendab uute tuumarelvade paigutamist Euroopasse

USA kiirendab oma tuumapommi uue versiooni paigutamist NATO baasidesse Euroopas, teatasid USA diplomaatiline siseinfo ja kaks asjaga kursis olevat inimest.

Siseinfo paljastab, et uuendatud gravitatsioonipommi B61-12 paigutamine, mis oli algselt kavandatud järgmiseks kevadeks, on nüüd kavandatud käesoleva aasta detsembrisse, ütlesid USA ametnikud NATO liitlastele sel kuul Brüsselis toimunud suletud uste kohtumisel, vahendab Politico.

Selle sammuga asendatakse vanemat tüüpi tuumarelvad uuemate versioonidega erinevates Euroopa hoidlates, et neid saaks kasutada USA ja liitlaste pommitajate ja hävitajate peal. Otsus on seotud teravnenud pingetega seoses Venemaa ähvardustega kasutada Ukrainas tuumarelva ja kasvava murega, et Lääs peab tegema rohkem, et takistada Moskvat seda piiri ületamast.

Pommide B61 uuendamist on eelarvedokumentides ja avalikes avaldustes arutatud aastaid ning USA kaitseministeeriumi Pentagoni ametnikud on öelnud, et uuendused on vajalikud varude moderniseerimiseks ja ohutuse tagamiseks. Kommentaari palve peale vastas Pentagoni pressiesindaja bigaadikindral Patrick Ryder e-posti teel, et „kuigi me ei kavatse oma tuumaarsenali üksikasju arutada, on USA tuumarelvade B61 moderniseerimine kestnud juba aastaid ja plaan on vahetada vanemad relvad ohutult ja vastutustundlikult välja uuendatud B61-12 vastu, mis on osa kaua kavandatud ja ajastatud moderniseerimispüüdlustest. See ei ole kuidagi seotud praeguste sündmustega Ukrainas ja seda ei kiirendatud kuidagi.”

Pommide uuendamise aeg tuli aga vaatlejale üllatusena, kuna kardetakse, et see võib veelgi pingestada niigi ohtlikku olukorda Euroopas. Teade Brüsselis toimunud kohtumisest tuli paar päeva enne seda, kui NATO alustas iga-aastase tuumaõppusega nimega Steadfast Noon. Kahenädalane õppus lõpeb pühapäeval ja hõlmab umbes 70 lennukit. Kolmapäeval korraldas Venemaa tuumaõppuse, mida kaitseülem kirjeldas kui „massiivset tuumalööki” kättemaksuks Venemaale suunatud tuumarünnaku eest.

„Oleks veider seda kiirustada,” ütles Ameerika Teadlaste Föderatsiooni tuumateabe projekti direktor Hans Kristensen, kes on programmi tähelepanelikult jälginud. „Nad on öelnud, et me ei vasta sellele olukorrale tuumarelvadega. Ma arvan, et nad ei taha sellega kaasa minna.”

Juba detsembris esimeste pommide saatmine võib olla sõnum, mis on rohkem suunatud Euroopa liitlastele, kes tunnevad end Moskva suhtes eriti haavatavana. „Ma arvan, et see on suunatud rohkem NATO-le kui Venemaale,” ütles desarmeerimisgrupi Ploughshares Fund poliitikadirektor Tom Collina. „Seal on juba [vanemaid] B61-sid. Venelased teavad seda. Need töötavad hästi. Uued on moodsamad, kuid see pole tegelikult nii suur erinevus. Kuid see võib olla viis liitlastele kinnitada, kui nad tunnevad end Venemaa poolt eriti ohustatuna.”

Kaks inimest, kes on kursis eelseisva Euroopasse saatmise teemaga, kinnitasid diplomaatilises siseinfos teatatud kiirendatud ajakava. Nad palusid teema tundlikkuse tõttu anonüümsust.

Siseinfo, mida pole varem avalikustatud ja mis on mõeldud Pentagoni ja välisministeeriumi kaudu levitamiseks, et anda poliitikakujundajatele ülevaade NATO kohtumisel kaitseministrite hulgas arutatust, viitab selgelt liitlaste närvilisusele.

Siseinfo dokumendis öeldakse, et kohtumistel väljendasid 15 NATO liitlast muret, et allianss „ei tohi Putini tuumaväljapressimisele järele anda”.

„Arvestades Venemaa tuumaähvarduste kasvavat mahtu ja ulatust, taotles osa liitlasi NATO-s konsultatsioonide jätkamist, et tagada jätkuv valmisolek ja järjepidev sõnumite edastamine,” lisatakse teates.

Ometi hoiatas Collina, et mis tahes tuumarelvaga seotud sammud – olgu need nii tagasihoidlikud kui tahes – võivad põhjustada soovimatuid tagajärgi. „See võib olla eskalatsioon. Vaatame,” ütles ta.

B61 on tuumapommide perekond, mis töötati esmakordselt välja 1960. aastate alguses ja mida esialgu demonstreeriti maa-alustes tuumakatsetustes Nevadas. Aastakümnete jooksul on välja töötatud kümmekond versiooni ja enamik neist on vahepeal kasutuselt kõrvaldatud.

10 miljardi dollari suurust B61-12 eluea pikendamise programmi haldab USA energeetikaministeerium ja see on mõeldud mitme varasema versiooni asendamiseks, sealhulgas umbes 100 pommi, mida hoitakse Saksamaal, Itaalias, Belgias, Hollandis ja Türgis.

Täiendused on seotud selle mittejuhitava pommi konstruktsiooni mittetuumaaspektidega ning hõlmavad langevarju eemaldamist ja uue sabakomplekti paigaldamist ning muid parandusi „oluliselt suurema täpsuse saavutamiseks”, ütles Kristensen.

Uus versioon on loodud ka nii, et USA ja liitlaste pommilennukid ja hävitajad – sealhulgas pommituslennukid B-2 ja B-21 ning hävitajad F-15, F-16, F-35 ja Tornado – suudavad relva kanda, erinevalt B61 mitmest vanemast versioonist, mis on aastaid laos seisnud.

Lõhkepea ise on USA arsenalis üks mitmekülgsemaid, kuna selle plahvatusjõudu saab olenevalt sihtmärgist valida üles või alla, muutes selle kas madala või keskmise mõjuga relvaks.

Uus saabumise ajakava on märk sellest, et Pentagon on otsustanud, et relv on plaanitust varem valmis, ütles Kristensen. Ta juhtis tähelepanu sellele, et kaitseministeeriumi peainspektor pidi enne lennumeeskondade väljaõpet läbi viima relva jõudluse ülevaatuse, kas selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses.

Õhujõud viisid 2021. aasta oktoobris läbi F-35A uue pommi konstruktsiooni lennukatsetused ja sertifitseerisid selle 2020. aastal F-15E-le. Pentagon teatas aga veebruaris, et kavatseb „lõpetada B61-12 tuumaprojekti sertifitseerimise. F-35A-ga enne 2023. aasta jaanuari, misjärel [U.S. Õhujõud Euroopas] saavad alustada sertifitseerimiskoolitust.”

„Ma arvasin, et need kaks asja juhtuvad enne, kui näete füüsilist saabumist,” ütles Kristensen.

Ka kaitseminister Lloyd Austin ütles sel kuul Brüsselis NATO liitlastele, et USA valitsuse kauaoodatud tuumaolukorra ülevaade, mis võidakse avaldada lähipäevil, säilitab Washingtoni aastakümneid kestnud „kalkuleeritud ebaselguse” tuumapoliitika, teatas siseinfo.

See on muutus võrreldes president Joe Bideni kommentaaridega 2020. aasta presidendivalimiste kampaania ajal, milles ta ütles, et kaalub USA poliitika muutmist, et öelda, et aatomirelvade ainus eesmärk on ära hoida tuumarünnak Ameerika või tema liitlaste vastu, mis oli desarmeerimisgruppide poolt peale surunud.

USA valitsus on pärast seda neist kommentaaridest taganenud. Kaitseminister Austini kinnitus Euroopa liitlastele, et USA tuumapoliitika jääb muutumatuks, tuleb ajal, mil Euroopa pealinnad otsivad Washingtonis kindlat kätt, et astuda vastu tuumarelvastatud Venemaale ja Hiinale.

Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali tuumapoliitika programmi kaasdirektor James Acton ütles, et Bideni „ainsa eesmärgi” kommentaarid kampaania ajal lainetasid üle Euroopa ja „USA liitlased tegid suure kampaania veenmaks teda seda mitte tegema ja see kampaania oli edukas”.

Brüsseli kohtumistel teavitas Austin liitlasi ka sellest, et tuumapositsiooni ülevaatamine toetab USA tuumatriaadi täielikku moderniseerimist, samal ajal lõpetab gravitatsioonipommi B83 ja Trumpi administratsiooni algatatud merest väljalastavate tuumarelvaga tiibrakettide programmi.

Kuid seadusandjad on tiibrakettide programmi peatamise vastu ja tõenäoliselt jätkavad selle rahastamist tulevastes kaitsepoliitika õigusaktides.

Kommentaarid
(Külastatud 995 korda, 1 külastust täna)