Ootamatu areng: USA demokraadid survestavad president Bidenit Venemaaga läbi rääkima

30-liikmeline USA parlamendi esindajatekoja demokraatidest liberaalide grupp ärgitab president Bidenit muutma oma strateegiat Ukraina sõja osas ja pidama otseläbirääkimisi Venemaaga – see on esimene kord, kui tema enda partei liikmed sunnivad teda muutma suhtumist Ukrainasse.

Kiri, mille grupp saatis eile esmaspäeval, 24. oktoobril Valgele Majale, võib põhjustada Bidenile suuremat survet ajal, kui ta püüab säilitada siseriiklikku toetust sõjategevusele ajal, mil piirkond on teel potentsiaalselt raskesse olukorda talvel ja vabariiklased ähvardavad kongressi tagasivallutamise korral Ukrainale antavat abi kärpida, vahendab Washington Post.

Oma kirjas kutsuvad 30 demokraati eesotsas Kongressi progressiivse ühenduse esimehe Pramila Jayapaliga üles ühendama USA poolt Ukrainale antavat enneolematut majanduslikku ja sõjalist toetust „proaktiivse diplomaatilise tõukejõuga, mis suurendaks jõupingutusi relvarahu jaoks realistliku raamistiku leidmisel”.

Demokraadid on eriti mures selle pärast, et USA ei alusta Venemaaga regulaarset dialoogi osana oma jõupingutustest lõpetada pikaleveninud sõda, mis on toonud kaasa tuhandeid hukkunuid ja sundinud elukohta vahetama 13 miljonit inimest. Bideni valitsus on olnud veendunud, et Ukraina võimud peavad ise otsustama, kas ja millal Venemaaga läbirääkimisi pidada, väites, et ukrainlased kui vaba rahvas peaks ise oma saatuse üle otsustama.

Paljud demokraadid lükkasid kirja ägedalt tagasi, ajendades Jayapalit hiljem esmaspäeval avaldama avalduse, mis „selgitas” kirjas visandatud seisukohta, rõhutades, et nad toetavad endiselt Ukrainat ja Bideni kohustust tagada, et Ukraina oleks edaspidi esindatud kõigis riigi saatuse üle peetavates aruteludes.

„Lubage mul öelda selgelt: me oleme demokraatidena ühtsed oma ühemõttelises pühendumuses toetada Ukrainat nende võitluses demokraatia ja vabaduse eest, pidades silmas ebaseaduslikku ja ennekuulmatut Venemaa sissetungi,” ütles Jayapal. „Diplomaatia on oluline vahend, mis võib päästa elusid, kuid see on vaid üks tööriist.”

Mõned Venemaa asjatundjad väidavad, et Moskva peab läbirääkimisi ainult teise suurriigi USA-ga. Seadusandjad ütlevad, et võimalusest tuleb kinni haarata, arvestades sõja levivat hävingut, lisades: „Diplomaatia alternatiiviks on pikaleveninud sõda koos sellega kaasneva kindlusetuse ning katastroofiliste ja tundmatute riskidega.”

Seaduseandjad märkisid ka, et Biden ise on öelnud, et lõpuks tuleb kokkuleppele jõuda läbirääkimistel, kuigi ta pole kunagi öelnud, millal.

„Ilma Ukrainata ei räägita Ukrainast. See on nende territoorium. Ma ei ütle neile, mida nad peaksid tegema ja mida mitte,” ütles Biden juunis. „Kuid mulle tundub, et mingil hetkel tuleb siin läbirääkimistel kokkuleppele jõuda. Ja mida see endaga kaasa toob, ma ei tea.”

Liberaalsed demokraadid märgivad, et sõja katastroofilised tagajärjed on üha enam tuntavad kaugel väljaspool Ukrainat, sealhulgas kõrgenenud toidu- ja gaasihinnad USA-s ning nisu, väetiste ja kütuse hinna hüpped, mis on tekitanud ülemaailmse toidupuuduse, rääkimata Moskva tuumarünnaku ohust.

Valge Maja pressiesindaja John Kirby ütles seadusandjate kirjale vastates, et valitsus hindab nende väga läbimõeldud muret, kuid kordas, et ukrainlased peavad olema kõigi diplomaatiliste ettevõtmiste keskmes.

„Me ei kavatse Venemaa juhtkonnaga läbirääkimisi pidada, ilma et ukrainlased oleksid esindatud,” ütles Kirby ajakirjanikega peetud briifingul. „Härra Zelenski peab otsustama – kuna see on tema riik – kuidas edasi minna ja millal läbirääkimisi pidada.”

Ta lisas: „Me kõik tahaksime, et see sõda lõppeks täna ja ausalt öeldes võib see lõppeda täna, kui härra Putin talitaks õigesti ja tõmbaks oma väed välja.”

Venemaa on Ukraina ja rahvusvaheliste ametivõimude sõnul sooritanud tegevusi, mida rahvusvahelise õiguse järgi käsitataks sõjakuritegudena, sealhulgas massihauad, süütute tsiviilisikute piinamine ja valimatu pommitamine ning vägistamised.

Ukraina-meelsed hääled nii USA-s kui ka Euroopas märgivad sageli, et mis tahes lahendus peale selle, millega aetakse välja kõik Vene väed – ja võetakse Krimm tagasi – premeerib vaenulikku jõudu, kes tungis teise riiki ilma provotseerimata.

USA demokraatidest seadusandjad püüavad eristuda vabariiklastest, kes seavad kahtluse alla Bideni lähenemise Ukrainale. Mõned konservatiivid seavad nüüd kahtluse alla USA abi Ukrainale selle suure ulatuse tõttu ja väljendavad mõnel juhul ilmset kaastunnet Venemaa presidendile Vladimir Putinile.

„Meil pole mingeid illusioone seoses Venemaa kaasamisega seotud raskustega, arvestades selle ennekuulmatut ja ebaseaduslikku sissetungi Ukrainasse,” seisab demokraatide kirjas. „Kui on võimalik lõpetada sõda, säilitades samal ajal vaba ja sõltumatu Ukraina, on Ameerika kohustus kasutada kõiki diplomaatilisi võimalusi, et toetada sellist lahendust, mis on Ukraina rahvale vastuvõetav.”

Kirjale kirjutasid alla Kongressi tuntumad ja avameelsemad liberaalsed demokraadid, sealhulgas rahvaesindajad Jamie Raskin, Alexandria Ocasio-Cortez, Cori Bush, Ro Khanna ja Ilhan Omar.

Praegu on nende positsioon vähemuses Demokraatlikus Parteis, mis on ülekaalukalt toetanud Bideni Venemaa hukkamõistmist ja tema juhtpositsiooni ülemaailmse koalitsiooni loomisel, et suunata tohutut toetust Ukrainale. Biden on kujundanud konflikti osana oma laiemast vaatest, et maailm on tunnistajaks ajaloolisele vastasseisule autoritaarsuse ja demokraatia vahel.

„Liiga vara Putiniga maha istumisel on moraalne ja strateegiline oht. Sellega on oht seadustada tema kuriteod ja anda osa Ukrainast Venemaale üle lepinguga, mida Putin isegi ei austa,” kirjutas senaator Chris Murphy sotsiaalmeedias. „Mõnikord tuleb kiusajale näidata tema võimu piire, enne kui diplomaatia hakkab tööle.”

Isegi mitte kõik Kongressi progressiivse ühenduse liikmed ei ühinenud esmaspäevase üleskutsega muuta strateegiat. Rahvasaadik Ruben Gallego märkis, et toetab Ukrainale piisava abi ja relvade andmist, et sõda võita.

„Kuidas lõpetada sõda? See tuleb võita kiiresti. Kuidas kiiresti võidetakse? Andes Ukrainale relvad Venemaa alistamiseks,” kirjutas Gallego esmaspäeval sotsiaalmeedias.

Liberaalide üleskutse muuta strateegiat tuleb keset USA-Venemaa viimase aja kõige olulisemat diplomaatilist koostööd, kuna kaitseminister Lloyd Austin vestles hiljuti esimest korda üle mitme kuu oma Venemaa kolleegi Sergei Šoiguga. Nad rääkisid Šoigu palvel telefoni teel reedel ja uuesti pühapäeval, kirjutas Austin sotsiaalmeedias.

Hoolimata Bideni senisest edust Ukraina toetuse kogumisel, ähvardavad teda nüüd koalitsioonis mõrad, kuna Euroopa läheb vastu raskele talvele, bensiini hind on kodumaal endiselt kõrge, Putin ähvardab tuumaaktsioonidega ning mõlemad pooled näivad jätkavat pikka ja verist võitlust.

USA-s on suurem osa senistest pöördumistest tulnud parempoolsetelt, kuna mõned konservatiivid seavad kahtluse alla miljardite dollarite kulutamise kaugele sõjale. Esindajatekoja vähemuse vabariiklaste juht Kevin McCarthy – kellest saaks tõenäoliselt eesistuja, kui vabariiklased 8. novembri vahevalimistel parlamendis kontrolli tagasi võtavad – andis eelmisel nädalal märku, et vabariiklaste juhitud esindajatekoda seisab vastu täiendavale abile Ukrainale.

„Ma arvan, et inimesed on majanduslanguses ja nad ei kirjuta enam Ukrainale välja tühja tšekki,” ütles ta Punchbowl Newsile. „Nad lihtsalt ei tee seda.”

Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi kõneles esmaspäeval rahvusvahelisel tippkohtumisel Venemaa agressioonist Ukraina vastu ja välistas võimaluse, et USA abi Ukrainale lõppeb, kui vabariiklased parlamendis kontrolli võtavad.

„Usun, et toetus Ukrainale ja Ukraina rahvale … ​​ei lõpe,” ütles Pelosi ja lisas, et „toetus Ukrainale on parteideülene, see on kodadeülene.”

Kuid liberaalide kiri viitab sellele, et surve võib nüüd hakata tulema ka vasakpoolsetelt, ehkki erinevatel põhjustel, luues poliitilise kahvli, mis muudab presidendil raskemaks süüdistada oma Ukraina-poliitikale vastuseisus ainult vabariiklasi.

Küsimusele, kui kaua võib USA-lt oodata miljardeid sõjategevuseks, vastavad Biden ja tema abilised sageli: „nii kaua, kui vaja”. Kuid eraviisiliselt väidavad USA ametnikud, et ei Venemaa ega Ukraina ole suutelised sõda täielikult võitma, mis viitab sellele, et konflikti lõppemiseks lähitulevikus on vaja põhimõttelist olukorra muutust.

Praeguseks on Bideni abid välistanud Ukraina läbirääkimiste laua taha sundimise või isegi nügimise, öeldes, et riikide saatuse üle otsustamine on põhimõtteline küsimus. Nad ütlevad, et ei tea, kuidas sõja lõpp välja näeb või millal see juhtuda võib, ning rõhutavad, et see on Kiievi otsustada.

Kuid üha suurem hulk seadusandjaid ja välispoliitika eksperte seab selle seisukoha kahtluse alla, väites, et Venemaa ei võta mingeid läbirääkimisi tõsiselt, kuni USA ei ole laua taga, arvestades tema Lääne juhtpositsiooni ja investeeringuid Ukraina sõjategevusse.

„Strateegia oht seisneb selles, et selle lõppemisest puudub ettekujutus,” ütles mõttekoja Quincy Institute for Responsible Statecraft strateegiajuht George Beebe, lisades: „See on retsept selle sõja jätkamiseks.” Quincy Institute, mis propageerib rahvusvaheliste konfliktide diplomaatilist lahendamist on üks mitmest huvigrupist, kes toetas liberaalsete seadusandjate kirja pärast esialgse versiooni nägemist.

Liberaalide mure taga on reaalsus, et sõda näib ainult laienevat. Venemaa annekteeris eelmisel kuul ebaseaduslikult neli Ukraina territooriumi, mille mõistis ÜROs hukka enam kui 140 riiki. Putin on korduvalt ähvardanud tuumarelva kasutamisega, ajendades Bidenit hoiatama, et maailm seisab silmitsi „viimase 60 aasta tõsiseima väljavaatega sattuda hukatusse”.

„President Biden ütles üsna täpselt, et kui praegused suundumused jätkuvad, võime olla teel kõige ohtlikuma kriisi poole, millega oleme silmitsi seisnud pärast Kuuba raketikriisi. Küsimus on siis selles, mida me ette võtame?” ütles Beebe, kes töötas CIA Venemaa analüüsigrupi juhina ja asepresidendi Dick Cheney erinõunikuna. „Öeldes lihtsalt, et Ukraina peab ise otsustama, loobuvad Ameerika juhid vastutusest julgeoleku tagamise eest.”

Kongress on siiani andnud Valgele Majale peaaegu kogu raha ja relvad, mis on Ukraina jaoks küsitud, kuid uuringud näitavad, et avalikkuse toetus sõjategevusele on vähenemas. Pew Researchi küsitlus näitas, et Ukraina kaotuse pärast äärmiselt või väga mures olevate ameeriklaste osakaal langes mai 55 protsendilt septembris 38 protsendile.

Vabariiklastest ja vabariiklaste-meelsetest sõltumatutest arvab 32 protsenti, et Ühendriigid toetavad sõda liiga palju, võrreldes märtsi 9 protsendiga.

Kokku on USA lubanud Ukrainale abi anda kuni 60 miljardi dollari ulatuses. Senat hääletas maikuus enam kui 40 miljardi dollari suuruse uue sõjalise ja humanitaarabi andmise üle, mis on seni suurim investeering Ukrainasse.

Kõik demokraadid mõlemas kojas toetasid seda paketti, kuid märgid vabariiklaste väikesest, kuid märkimisväärsest eriarvamusest olid ilmsed, kuna 57 esindajatekoja vabariiklast 212-st ja 11 senati vabariiklast 50-st hääletasid abi vastu.

Mõttekoja Council on Foreign Relations juht Richard Haass ütles, et tõenäoliselt ei nõustu ei Venemaa ega Ukraina juhid praegu läbirääkimistel kompromissidega. USA on väitnud, et Venemaa rikkus räigelt ÜRO põhikirja, tungides kallale oma naabrile, mis muudab kõik läbirääkimised keeruliseks, sest see paneks Washingtonile kohustuse selgitada, kuidas mis tahes kompromiss ÜRO hartat järgib.

Sellegipoolest ütles Haass, kes on töötanud USA valitsuses erinevatel kõrgetasemelistel diplomaatilistel ametikohtadel, et on USA otsustada, milline võiks välja näha edu, ja visandada vastuvõetavad tulemused.

„Üks kaalukas norm on see, et territooriumi ei saa omandada jõu kasutamisega. Neil, kes tahavad USA-ga kokkuleppele jõuda, lasub kohustus selgitada, kuidas USA seda teeb viisil, mis on kooskõlas selle põhimõttega,” ütles Haass. „Päeva lõpuks ei saa USA oma välispoliitikat Ukrainale ega kellelegi teisele delegeerida. Me ei tee seda kunagi.”

Kirjale allakirjutanud märkisid, et praegu toetavad nad endiselt Ukraina abipakette, kuid pole selge, kas see jätkub, kui Biden peagi diplomaatilise tegevusega ei jätka.

„Me nõustume valitsuse seisukohaga, et pole Ameerika asi Ukraina valitsust suveräänsete otsuste osas survestada,” seisab kirjas. „Kuid seadusandjatena, kes vastutavad kümnete miljardite USA maksumaksja dollarite kulutamise eest sõjaliseks abiks konfliktis, usume, et selline osalemine selles sõjas tekitab USA-le ka kohustuse uurida tõsiselt kõiki võimalikke võimalusi.”

Kommentaarid
(Külastatud 845 korda, 1 külastust täna)