NYT: Lääs on üha enam mures Putini kavatsuste pärast

eestinen

USA allikate väitel ollakse üha enam mures, et Venemaa kasutab Ukrainas tuumarelva. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tegid nädalavahetusel harvaesineva ühisavalduse, milles lükkasid tagasi Venemaa väited Ukraina poolt ette valmistatava nn räpase pommi kohta kui vale.

Arvatakse, et Vene valitsus tahab jutte räpase pommi kohta tuua ettekäändeks, et kasutada ise Ukrainas taktikalist tuumarelva ja sõjategevust laiendada, vahendab New York Times.

Avalik püüe paljastada arvatav Venemaa manööver, mis algas pühapäeval kolme liitlase ühisavaldusega, peegeldas Washingtoni, Londoni ja Pariisi usku, et president Vladimir Putini väejuhid valmistavad ette pinnast sõjategevuse järsuks laiendamiseks.

Kuigi ametnikud ütlesid, et Venemaa tuumarelvade positsioon pole muutunud ja nende arvates ei ole tehtud otsust taktikalise tuumarelva kasutamise kohta, tegid nad selgeks, et selles suunas liikumine on nende keskne mure.

„Me ei ole näinud põhjust tuumapositsiooni muutmiseks, ega ka märke, et Venemaa valmistuks tuumarelvi kasutama,” ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price esmaspäeval. „Kuid oleme kuulnud neid väga murettekitavaid avaldusi ja tahtsime saata väga selge signaali.”

Välisminister Antony Blinken ja teised kõrged ametnikud märkisid, et Venemaa on süüdistanud teisi selles, mida ise teha kavatseb, ja korraldada nn valelipu operatsiooni, mis võib anda ettekäände sekkumiseks.

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu väitis nädalavahetusel, et Ukraina valmistub kasutama nn räpast pommi, mis tähendab tavalist lõhkeainet nagu dünamiit, mis on mähitud radioaktiivsete jäätmete ümber. Esmaspäeval NATO riikidega peetud telefonikõnedes kordas Moskva kõrgeim väejuht kindral Valeri Gerassimov seda väidet.

Selline pomm ei ole tuumarelv, sellel pole tuumarelva plahvatuslikku jõudu. Kuid see on tõhus terrorirelv ja sellest tulenev kiirgussaaste võib muuta mitmed kvartalid linnas mõneks ajaks elamiskõlbmatuks. Ja kuna see tähendab radioaktiivset ainet, võib seda avalikus arutelus sageli segi ajada tuumarelvaga.

USA, NATO ja Venemaa ametnike vaheline telefonikõnede seeria toimus pärast enam kui kuut kuud, mil side oli harv. Kõnede äkiline tihedus ja sellest tulenevad hoiatused peegeldasid Ameerika ametnike sõnul suuremat muret Venemaa võimaliku tuumakasutuse pärast kui kunagi varem sõja ajal.

See saabus täpselt 60 aastat pärast Kuuba raketikriisi, mille õppetunde on president Bideni abid viimastel nädalatel nii uurinud kui ka arutanud. Nad ütlevad, et nende mure seisneb selles, et president Putin, kes on pettunud oma tavavägede ebaõnnestumistes, võib nüüd sirutada käe ebakonventsionaalsete relvade poole – või bluffida, et ta on valmis kasutama oma tuumaarsenali, et lõhkuda Lääne liit Ukrainaga.

Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa ja Suurbritannia tippdiplomaatide haruldane ühisavaldus oli sarnane sammuga enne sissetungi Ukrainasse, et paljastada luureandmed Venemaa eelseisvate sammude kohta, lootuses muuta Putini tegevust keerulisemaks. Kuigi mõned toimingud õnnestusid, siis teised seda ei teinud – ja Putini sissetungi otsust ei suudetud ära hoida.

Avalduses kinnitasid kolme riigi valitsused, et nende kaitseministrid on rääkinud Šoiguga ning lükkavad tagasi „Venemaa ilmselgelt valed väited” räpase pommi kohta.

„Maailm näeks läbi kõik katsed kasutada seda väidet eskalatsiooni ettekäändena,” seisis avalduses.

Valge Maja pressisekretär Karine Jean-Pierre tegi hoolikalt sõnastatud avalduse, milles mainiti konkreetselt räpast pommi.

„Me lükkame tagasi Venemaa läbipaistvalt valed väited, et Ukraina valmistub oma territooriumil räpast pommi kasutama,” ütles ta. Hiljem lisas ta: „Kuid ilmselgelt oleme mures selle pärast, et valeväidet kasutatakse ettekäändena edasiseks sõjategevuse laiendamiseks. Ja oleme selgeks teinud, et lükkame need väited tagasi. Ja seega pole me näinud põhjust enda tuumarelvade positsiooni muutmiseks.”

Otsus seisukohad avalikustada sündis pärast kahte vestlust USA kaitseminister Lloyd Austin III ja tema Venemaa kolleegi Šoigu vahel.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba postitas sotsiaalmeediasse, et kutsus Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri riiki kinnitama, et Ukraina ei ehita räpaseid pomme. Ta ütles, et rääkis nii Blinkeni kui ka I.A.E.A peadirektori Rafael Grossiga, kes viibib sel nädalal Washingtonis.

Ukraina sõja ajal on Putin ja teised Venemaa ametiisikud regulaarselt esitanud erinevaid tuumaähvardusi – näiliselt meeldetuletuseks USA-le ja tema liitlastele, et Moskva sallivusel Kiievi toetamiseks on piirid.

Valge Maja otsuste tegemisel on juba enne Moskva sissetungi arvestatud, et sõda ei eskaleeruks tuumarelvade kasutamiseks. Seetõttu ei ole USA tarninud Ukrainale relvi, mis võiksid ulatuda sügavale Venemaale, isegi kui ta on suurendanud relvade tarnimist, millel on olnud hävitav mõju Ukrainas sõdivale Vene armeele.

Kuid nädalavahetuse telefonikõned ja ametlikud avaldused andsid märku kasvavast murest Lääne pealinnades. Hirmu süvendasid vähemalt osaliselt muud sammud, mida Putin on viimastel nädalatel ette võtnud.

Septembri keskel märkisid ametnikud, et isegi kui tagaplaanil oli mure tuumarelvade kasutamise pärast, tuli Putinil lisaks sellise relva kasutamisele astuda mitmesuguseid samme, et laiendada konflikti Ukrainaga tavapärasematel viisidel. Putin võis näiteks korraldada oma elanikkonna mobilisatsiooni või teha ulatuslikke rünnakuid Ukraina infrastruktuuri vastu.

Nüüd, veidi enam kui kuu aega hiljem, on Putin need kaks sammu ära teinud, viies läbi osalise mobilisatsiooni ja alustades ulatuslikke rünnakuid Ukraina elektrivõrgu vastu. Mobilisatsiooni eesmärk on toetada tema vankuvat armeed. Nii droonide kui ka rakettide löögid elektrivõrgule on mõeldud Ukraina sõjaliste operatsioonide takistamiseks ja Ukraina rahva tahte murdmiseks, viies talve lähenedes riigi pimedusse.

Mõned ametnikud märgivad, et Putin võib soovida näha, kuidas kumbki neist sammudest lähikuudel mõju avaldab, enne kui astub samme sõjategevuse intensiivistamiseks. Siiski võib tuumarelva kasutamine väga tõenäoliselt õõnestada Putinit kodus.

Juba enne sõda hakkasid USA ametnikud hoiatama erinevate võimalike Venemaa valelipuoperatsioonide eest, mida Moskva lootis kasutada sissetungi ettekäändeks. Näiteks Venemaa teatas, et Ukraina kavatseb kasutada keemiarelva ja seejärel paljastas Ameerika luure Venemaa vandenõu palgata kriisi tekitajaid, et luua ettekääne sissetungiks.

USA kaitseministeeriumi Pentagoni ametnikud olid esmaspäeval väga ärevil pärast kolme telefonikõnet nelja päeva jooksul kaitseministeeriumi kõrgeima tsiviilametniku ja kõrgeima mundrikandja vahel. Reedel algatas Austin telefonikõne oma Venemaa kolleegi Šoiguga, esimest korda pärast maikuud kaks meest vestlesid.

Kolm ametnikku ütlesid, et vestluse eesmärk oli piiritleda punased jooned, mis võivad potentsiaalselt provotseerida Venemaad Ukraina vastu tuumarünnakut korraldama ja selgitada Bideni valitsusele, miks Putin on välja toonud argumendid tuumalöögiks Ukrainas.

Kaitseministeeriumi ametnikud olid üllatunud, kui kaks päeva hiljem palus Šoigu pühapäeval kell 7.30 uut kõnet, milles ta süüdistas Ukrainat räpase pommi kasutamise ettevalmistamises, ütlesid kaks ametnikku.

Süüdistus, mis USA väitel oli alusetu, hirmutas kõrgeid kaitse- ja sõjaväeametnikke, kes väljendasid muret, et Moskva võib kasutada valelippu tähelepanu hajutamiseks, varjates mõnda muud kurjakuulutavamat arengut.

See võimalus suurendas niigi närviliste Pentagoni kõrgemate ametnike muret Venemaa järgmise võimaliku sammu pärast eskalatsiooniredelil. Üks USA kõrge ametnik ütles, et Venemaa tuumaarsenaliga on seotud uued murettekitavad arengud. Ametnik palus anonüümsust ja keeldus probleemi tundlikkust arvestades üksikasju avaldamast.

Esmaspäeval Pentagoni briifingul ütles kõrge USA sõjaväeohvitser, et pole viiteid sellele, et Putin oleks teinud otsuse kasutada ebakonventsionaalseid relvi – tuuma-, keemia- või bioloogilisi relvi – kuid üksikasju ei avaldanud.

Ameerika ametnikud on öelnud, et nad pole näinud Venemaa umbes 2000 taktikalise tuumarelva liikumist. Kuna relvad on väikesed, on ebaselge, kas nad näevad relvi – kuigi nad võivad näha või kuulda Venemaa tuumarelvade liikumist.

USA kõrgeima väejuhi kindral Mark Milley pressiesindaja kolonel Dave Butleri info põhjal vestles ka kindral Milley esmaspäeval oma Venemaa kolleegi kindral Gerassimoviga.

„Sõjaväejuhid arutasid mitmeid julgeolekuga seotud mureküsimusi ja nõustusid hoidma sideliinid avatuna,” ütles kolonel Butler e-kirjaga saadetud avalduses.

Kommentaarid
(Külastatud 887 korda, 1 külastust täna)