Nii kavatsevad Lääneriigid ära hoida paanikat, kui Venemaa kasutab tuumarelva – kuidas see käib?

Venemaa võimalikku tuumarelva kasutamist peetakse vähetõenäoliseks, aga selleks siiski valmistutakse.

Lääneriigid on omavahel arutanud Venemaa-poolset tuumarelva kasutamise ohtu Ukrainas või Ukraina lähedal. Olukorraga seoses on koostatud kaalutletud plaanid, et saaks vältida laiaulatuslikku kaost ja paanikat. Kardetakse, et inimesed võivad hakata paaniliselt asju kokku ostma või massiliselt põgenema.

Kuigi tuumarelvade kasutamist peetakse vähetõenäoliseks, on ametnikud läbinud plaanid paanika vältimiseks, hädaabi osutamiseks ja tuumarelva kasutamise olukorras kodanike rahustamiseks, vahendab Guardian.

Info plaanide koostamise ja ettevaatusabinõude kohta tuli reedel, kuigi erinevate riikide võimud on võimalikest plaanidest seni vaikinud.

Anonüümseks jääda soovinud Lääne ametnik ütles, et valitsused on tegelenud „mitme võimaliku stsenaariumi planeerimisega”, kuigi nad rõhutavad, et igasugune tuumarelvade kasutamine Venemaa poolt sõjas oleks kahetsusväärne.

Pärast Teist maailmasõda nähti mitmeid mastaapseid kampaaniaid, milles räägiti inimestele, kuidas end tuumarelvade eest kaitsta. 1950ndatel oli USA-s kampaania Avoid and Protect, 1960ndatel räägiti Lääne-Saksamaal, et „igaühel on võimalus” ja Suurbritannias oli veel 1970ndatel kampaania Protect and Survive.

Sellest ajast peale on kampaaniaid kritiseeritud ja parodeeritud nende väidetava ellujäämisvõimaluse pärast. Sageli viidati kampaaniates sellele, et tuumarünnaku puhulk on võimalik ellu jääda. Kampaaniate peamine eesmärk oli ära hoida tekkivat paanikat.

Nüüdses arutelus peetakse oluliseks, et tuumarelvade kasutamise korral saaks olukorra kontrolli alla ning ei tekiks hirmu kontrollimatu olukorra ees, kus mitu riiki tuumarelvadega üksteist ründab.

Tuumarelvade piiramise kampaania (Campaign for Nuclear Disarmament, CND) peasekretär Kate Hudson ütles, et praegune „planeerimine” meenutab Briti valitsuse Külma sõja aegsest kampaaniat Protect and Survive, mille CND mõistis teravalt hukka, kuna jättis vale mulje, nagu oleks tuumarünnak üle elatav akende valgendamise ja muude sääraste asjadega.

CND toetab rahvusvaheliste relvastuseeskirjade karmistamist tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga. Praegu takistab uute tuumarelvade hankimist Genfi konventsioon.

Tuumarelva leviku tõkestamise leping (NPT) kirjutati alla 1968. aastal ja jõustus kaks aastat hiljem. Lepingule on alla kirjutanud 189 riiki ja selle üle jälgib Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA).

Soomes kirjutati alla ja kiideti heaks tuumarelvade leviku tõkestamise leping 1970. aastal.

Tuumarelvad on üheksal riigil. Venemaal, USA-l, Suurbritannial, Hiinal, Prantsusmaal, Iisraelil, Indial, Pakistanil ja Põhja-Koreal. Neist viis esimest on liitunud tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga.

Venemaa algatatud agressioonisõda Ukrainas pole läinud nii, nagu riik oleks lootnud. Lääne toetatud Ukraina on pannud Vene väed mitmelt alalt taanduma ning Venemaa on kandnud sõjas kaotusi, eriti septembris.

Venemaa president Vladimir Putin on sellest ajast peale vihjanud tuumarelva kasutamisele, öeldes, et Venemaa kaitseb end kõigi võimalike vahenditega.

Lääs on mõistnud kommentaarid ja tuumarelvaga ähvardamise hukka kui äärmiselt vastutustundetu ja ühekülgse. Ükski teine ​​riik pole tuumarelvade kasutamist välja toonud ja olukorda ei peeta tuumakriisiks.

USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan on öelnud, et taktikalise tuumarelva kasutamisel oleksid Moskva jaoks katastroofilised tagajärjed.

Soome endine sõjaväeluure juht, erukindral Pekka Toveri on varem öelnud Iltalehtile, et tuumarelvade kasutamisel oleks Venemaale dramaatilised tagajärjed ning see isoleeriks riiki veelgi poliitiliselt ja majanduslikult.

Putinile oleks see tõeline lüüasaamine, sest ma usun, et siis ründaks kogu Läänemaailm Venemaad täielike sanktsioonidega. Hiina astuks kindlasti olulise sammu tagasi ja distantseeriks end Venemaast, sest ükski terve mõistusega inimene ei taha olla liitlane riigiga, kes ründab teist riiki tuumarelvaga, märkis Toveri.

Lääneriigid ei ole ühtselt välja öelnud, kuidas nad tuumarelva võimalikule kasutamisele reageeriksid. Võimud on aga öelnud, et igal juhul ei oleks esimene reaktsioon tuumarelvaga vastamine, et vältida kiiret eskaleerumist riikidevaheliseks tuumasõjaks.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles neljapäeval, et riik ei reageeri tuumarünnakule endapoolse tuumarelva kasutamisega.

Briti luure- ja julgeolekuteenistuse GCHQ peadirektori Jeremy Flemingi sõnul ei ole Venemaalt saadud viiteid ega teavet selle kohta, et taktikalised tuumarelvad on kasutamiseks ette valmistatud.

Ajakirja Forbes hinnangul ei anna taktikalise tuumarelva kasutamine Venemaale sõjas lisaväärtust. Tuumapilv oleks halb viis sõja kulgu mõjutada. Lisaks võib pilv liikuda ka Venemaale. Isegi väikese tuumarelva kasutamine ja selle pilv võivad põhjustada ulatuslikke terviseprobleeme, millel võib olla kaugeleulatuv mõju nii inimestele kui ka keskkonnale.

Kui Venemaa peaks kasutama Ukrainas taktikalist tuumarelva, võib see potentsiaalselt ühendada inimesed ja riigid täielikult Venemaa vastu.

Kommentaarid
(Külastatud 2,329 korda, 1 külastust täna)