Kuus aastat tagasi moodustas Vene merevägi uue armeekorpuse, mille ülesandeks oli kaitsta Kaliningradi, Venemaa geograafiliselt eraldiseisvat eelposti Läänemerel Poola ja Leedu vahel.
Käesoleval aastal, kui Ukraina sõda hakkas Venemaale halvasti minema, tõmbas Kreml 11. armeekorpuse Kaliningradist välja ja saatis selle Ukrainasse. Kus Ukraina armee selle kiiresti hävitas, vahendab Forbes.
Kaliningradi 11. armeekorpuse moodustamine, paigutamine ja hävitamine moodustavad loo, mis on suurem kui traagiline lugu Venemaa sõjast Ukrainas. Kahe NATO riigi vahel strateegilise mere ääres paiknev korpus pidi andma Venemaa vägedele ülemaailmses sõjas eelise.
Selle asemel sai see kahurilihaks Ukraina armeele, mis oli paberil nõrgem kui Vene armee. Nüüd on Kaliningrad kaitsetu ja oht, mida oblasti väed kunagi NATO-le kujutasid … on haihtunud.
Kaliningradi 11. armeekorpus polnud tegelikult uus koosseis. See on uus grupeering ühe juhtimise all, mis allub otse Vene mereväe Balti laevastikule. Grupeering hõlmab motoriseeritud diviisi, eraldi motoriseeritud polku, suurtükiväge, rakette, õhukaitsevägesid ja toetusüksusi.
Enne kui Venemaa veebruari lõpus Ukrainas sõda laiendas, oli Kaliningradis vähemalt 12 000 Vene sõjaväelast koos umbes 100 tankiga T-72, paarisaja BTR-i lahingumasina, haubitsate Msta-S ning kanderakettidega BM-27 ja BM-30. 11. armeekorpus kontrollis enamikku neist vägedest.
NATO ühe nõrgima liikmesriigi Leedu läänepiiril loodud 11. armeekorpus oli platsdarm võimalikule Venemaa sissetungile endistesse liiduvabariikidesse Leedusse, Lätti ja Eestisse. Teisel poolel oli 18 000-meheline maavägi Lääne-Venemaal Balti riikide idapiiril.
NATO vaatas murega Kaliningradi tugevnemist. „Kaliningrad on kindlasti ajalooliselt olnud koht, kus oleme olnud väga tähelepanelikud dünaamika ja delikaatse piirkondliku olukorra suhtes,” ütles USA kaitseametnik juunis ajakirjanikele.
See dünaamika muutus pärast veebruari radikaalselt. Kreml panustas 80 protsenti oma maavägedest laiemaks sissetungiks Ukrainasse ja kaotas paljud neist kiiresti Kiievi vallutamise hukule määratud katses.
Pealinna Kiievisse viivate teede ääres olid halvasti juhitud, alavarustatud Vene pataljonid, brigaadid ja diviisid haavatavad Ukraina suurtükiväe, droonide ja täppisjuhitavate tankitõrjerakettidega varustatud jalaväerühmade vastu.
Pärast vaid kuu aega kestnud kibedat võitlust taandusid venelased Kiievist. Hinnangud on erinevad, kuid on võimalik, et rindejoone stabiliseerumise ajaks hukkus ja sai haavata 50 000 inimest. Venelased hoidsid tol ajal strateegilist Hersoni sadamat Lõuna-Ukrainas ja asusid vabaks jäänud Harkivi äärelinnas, ligi 40 kilomeetri miili kaugusel Venemaa piirist Kirde-Ukrainas.
Kuid Vene väed olid haprad. Ja muutusid veel hapramaks, kui Ameerika ja Euroopa suurtükiväe ja rakettidega relvastatud Ukraina armee hakkas Venemaa varustusliine pommitama. Värskete vägede järele janunev Kreml mobiliseeris 11. armeekorpuse, viies selle laevade ja lennukitega Lõuna-Venemaale Belgorodi, sealt edasi Ukrainasse Harkivi lähedale.
Kolm kuud kestnud võitlus vähendas korpuse jõudu. Reuters sai kätte osa 11. armeekorpuse dokumentidest. 30. augustil, vahetult enne Ukraina suurt vastupealetungi dateeritud arvutustabel näitas, et korpus oli 71 protsenti täisvõimsusest. Mõned pataljonid olid aga alla kümnendiku oma algsest koosseisust.
Korpuse jaoks läks asi hullemaks. Augusti lõpus ja septembri alguses viisid Ukraina relvajõud läbi kaks vasturünnakut Harkivist idas ja Hersonist põhja pool. Harkivi operatsioon, milles osales tosin Ukraina brigaadi, paljastas Vene vägede, sealhulgas 11. armeekorpuse sügavad nõrkused piirkonnas.
Kümned tuhanded venelased põgenesid, alistusid või surid kohapeal, kui Ukraina väed vabastasid ligi kümne tuhande ruutkilomeetri suuruse ala Harkivi oblastis kahe nädala jooksul. 11. armeekorpus sai rohkem kannatada kui enamik Vene formatsioone selles piirkonnas. Septembri lõpus kirjeldas Washingtonis asuv Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskus korpust kui „tõsiselt räsitut”.
See võis olla tagasihoidlik hinnang. Ukraina kindralstaap jõudis järeldusele, et korpus kaotas vastupealetungis 200 sõidukit ja pooled oma sõduritest.
Võimalik, et 11. armeekorpus jääb ellu. Kui jah, kulub sellel peaaegu kindlasti mitu kuud puhkamiseks, uueks varustamiseks ja isikkooseisu täiendamiseks, et taastada kasvõi murdosa oma endisest jõust.
Kaliningradi 11. armeekorpuse rindele saatmine ja sellele järgnev hävitamine on tragöödia selle koosseisus olnud ja hukkunud meestele ning kohutav löök Venemaa sõjategevusele Ukrainas.
Kuid tagajärjed ulatuvad üle Euroopa. 11. armeekorpus pidi kaitsma Kaliningradi ja ohustama NATO idatiiba. Nüüd ei saa see kumbagi teha.
