Ajal, kui Eestis ja Soomes arutatakse Venemaa võimaliku rünnaku tõenäosust juhul, kui sõda Ukrainas levib laiemaks sõjaks Venemaa ja Lääne vahel, peetakse Belgias tõenäoliseks, et kui Venemaa rünnak Ukrainale areneb tuumasõjaks, siis Brüssel koos ümbritsevate 2,7 miljoni elanikuga omavalitsustega oleks Venemaa esimeste strateegiliste sihtmärkide hulgas.

„Meil ei tohiks olla selles osas illusioone,” ütles Belgia julgeoleku- ja kaitseteadlane ning sõltumatu Hollandi Clingendaeli Instituudi analüütik Kenneth Lasoen intervjuus väljaandele Nieuwsblad.

Peamine põhjus, miks Brüssel on võimaliku tuumasõja ground zero, on see, et seal asuvad nii Euroopa Liidu keskasutused kui ka NATO peakorter, märkis analüütik.

Belgia on võtnud omal ajal kalkuleeritud riski, kutsudes NATO peakorteri oma pealinna, kuid kunagi varem pole riskide realiseerumisest nii tõsiselt räägitud kui praegu. Brüsseli hävitamisel oleks Venemaa jaoks vähemalt sama suur sümboolne väärtus kui Washingtoni või Londoni ründamisel.

Samuti suurenevad Venemaa küberrünnakud Brüsselile. Seni on need olnud suunatud Belgia ülikoolide, riigi parlamendi, siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi vastu. Lisaks on juba rünnatud Belgia föderaalpeaministri bürood.

Lasoeni sõnul on Belgia olnud riigi vastu suunatud küberrünnakuteks valmistumisel õnnetult aeglane. Me pole tegelikult olnud küberrünnakute vastu võitlemiseks üldse valmis, väidab ta.

Belgia turvateenustel on liiga vähe töötajaid, liiga vähe ressursse ja aegunud tegevusmeetodid. Lisaks püüavad Belgia poliitikud ohtude kasvades ja sõjaliste pingete tugevnedes teeselda, et nad pole kasvavatest ohtudest teadlikud, kritiseerib Lasoen oma riigi julgeolekupoliitikat.

Belgia kaitsevägi asutas alles 19. oktoobril ametlikult uue küberjuhtimiskeskuse, mille keskne ülesanne on kaitsta riigi digitaalset taristut küberrünnakute eest. Analüütikute hinnangul on projekt Belgia ja selle peakorterite keskset strateegilist positsiooni arvestades väga hiljaks jäänud.

Lasoen hoiatab, et riik on tegelikust kaitsevalmidusest veel kaugel.

Brüssel pole mitte ainult Venemaa strateegilise tuumarünnaku üks tõenäolisi esimesi sihtmärke, vaid on pikka aega olnud ka Venemaa spionaaži sihtmärk number üks Läänes. NATO kaitse on elektroonilise spionaaži vastu 2018. aastal valminud uues, veerand miljoni ruutmeetri suuruses peakorteris Brüsseli äärelinnas äärmuseni häälestatud.