Kooliõpilaste Pisa-testide tulemuste põhjal on Eesti õpilased maailma tipus – eespool isegi Soomest. Eestis suhtutakse asjasse rahulikult, selle peale isegi ei mõelda eriti.
Kuigi Eesti ja Soome lasteaia- ja koolisüsteemis on palju sarnasusi, on seal ka palju erinevusi. Mõned neist erinevustest aitavad selgitada, miks Eesti lapsed on tulemuste osas edukamad, vahendab Iltalehti.
Eestis lähevad õpilaste tulemused üha paremaks, aga kunagine liider Soome kukub Pisa edetabelis aasta-aastalt tahapoole. Pisa-testiga mõõdetakse 15-16-aastaste õpilaste teadmisi matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes nagu bioloogia ja füüsika.
Vahe tuleb sisse juba lasteaias, kus Eestis ollakse rohkem tulemusele orienteeritud kui Soomes. Eestis pole lasteaiad pelgalt aja veetmise kohad, vaid ettevalmistus kooliks. Seetõttu annavad juba lasteiad panuse selleks, et õpilaste õpitulemused oleksid võimalikult head.
Eestis tunnevad kooli minevad lapsed juba tähti ja oskavad lugeda. Soomes on see nii ja naa.
Eestis nõutakse kõigis põhikoolides ja õppeainetes riiklikku õppeprogrammi järgimist, kuigi õpetajatel on selle täitmisel valikuvabadus.
Eestis õpivad lapsed põhiliselt oma kodulähedastes koolides, aga Tallinnas on mõned nn eliitkoolid, kus korraldatakse sissesaamiseks konkurss. Samas näitab Pisa testide hea tase seda, et Eestis saab hea hariduse kõigis koolides, mitte ainult eliitkoolis. Pisa-testideks Eesti koolides eraldi ei valmistuta.
Eesti õpetajad pole rahul oma palgaga. Nad valmistusid streikima, aga siis otsustas valitsus õpetajate palka tõsta. Miinimumpalk tõuseb 1700 euro peale. Samas on 92 protsenti Eesti õpetajatest tunnistanud, et on mingil hetkel oma karjääri jooksul läbi põlenud.
Õpetajad ise räägivad, et Eesti koolisüsteem seisab kehva palgaga ja üle töötanud õpetajate najal. Õpetajad räägivad, et on valmis selle ohvri tooma eesti keele nimel – selle keele kõnelejaid on väga vähe ja kui nad kaovad, ei ole enam midagi teha.
Eesti kooliõpetajate keskmine vanus on 48 eluaastat ja neist ligi 90 protsenti on naised. Tüüpiline Eesti põhikooli õpetaja on pensionieale lähenev naine, kelle õpetamismeetodid on nii heas kui halvas mõttes vanamoodsad. Oluline osa on distsipliinil ja koduseid ülesandeid antakse palju.
Eestis aga liigutakse Põhjamaade õpetusmudeli suunas, mis praktikas tähendab rohkem vabadust ja sõnaõigust õpilastele. Pole veel teada, kuidas see hakkab mõjutama Eesti õpilaste Pisa-testide tulemusi. Üks sellise vabaduse tunnus on näiteks see, et 1-3. klasside õpilastele ei panda hindeid, kuigi paljud on sellele vastu.
Võrreldes põhjamaiste koolidega on Eesti koolisüsteem väga edu-keskne. Eesti koolides tehakse palju eksameid ning lõpueksamite-taolisi eksameid tehakse igas klassis alates 9. klassist. Eestis pööratakse koolides palju rõhku teadmiste omandamisele, aga mitte nii palju näiteks sotsiaalsete oskuste arendamisele.
Eesti näitajad on kehvemad, kui mõõdetakse õpilaste rahuolu kooliga, või üldse eluga. Eesti õpilase õpiedukus on hea, aga ta on stressis ja rahulolematu.
Koolis läbipõlemise üks tulemusi võib olla see, et kuigi Eestis on õpilased teadmiste poolest maailma tipus, pole Eestis maailma mõistes tippülikoole. Heade teadmistega ja andekad õpilased kaovad kuhugi, kui liigutakse põhikoolist edasi läbi keskkoolide kõrgkooli. Põhjuseks tuuakse, et Eesti on väike ja kõrgharidus on veel rohkem alarahastatud kui põhiharidus. Noored peavad enne kõrgkooli minekut tegema tööd ja on ülikooli jõudes juba nii väsinud, et tahavad võtta asja lõdvemalt. Paljud käivad õpingute kõrvalt tööl.
Soome koolis eesti keelt õpetav õpetaja oskab tuua välja erinevused, kuna on töötanud nii Eestis kui Soomes. Eesti koolides on nõudmised suuremad ja Eestist Soome läinud õpilased räägivad, et Soomes on koolis lihtsam. Soomes on aga õpetajate maine kõrgem kui Eestis.
Soome koolides kasutusel olevad avatud klassiruumid aga õpetajatele ei meeldi. Sellises keskkonnas on õpilastel raske keskenduda. Avatud klassiruumid takistavad mõnedel õpilastel õppimist. Samuti leiab nii Eestis kui Soomes töötanud õpetaja, et kool ei pea olema mingi meelelahutuskeskus, vaid õppimine on õpilastele töö. Mängulisusest ja loovusest ainult ei piisa, vaja on teha ka tõsist tööd.
Õpilaste lugemisoskus areneb erinevalt ja Eestis näha rohkem vaeva nendega, kelle oskused on kehvemad. Soomes on aga mõnedel õpilastel tekkinud lugemise ees hirm. Pikemaid tekste ei soovita enam lugeda.
Eesti ja Soome erinevus on ka see, et Eesti koolides käib õppetöö vaid ühes keeles. On eesti- ja venekeelsed klassid, kus õppetöö toimub õpilaste emakeeles. Selline korraldus mõjub tulemustele hästi. Eestis aga loobutakse lähiaastatel venekeelsetest klassidest ja venekeelsed lapsed pannakse eesti õppekeelega koolidesse. Pole veel teada, kuidas see mõjutab Pisa-testide tulemusi. Mõju hakkab avaldama ka see, kui Eestisse saabunud tuhanded ukraina lapsed jõuavad Pisa-testide ikka.
