Demokraadid võivad pärast tänavu sügisel toimuvaid vahevalimisi kaotada enamuse nii parlamendi esindajatekojas kui senatis, mis võib kaasa tuua president Joe Bideni ametist tagandamise.
Kui Bideni demokraatide partei kaotab enamuse parlamendis, on vabariiklased lubanud ta ametist tagandada, vahendab Newsweek.
Juba jaanuaris ütles vabariiklasest senaator Ted Cruz, et Bideni tagandamisel on „mitu põhjust”, samas kui aprillis ütles vabariiklaste esindaja Ken Buck online koosolekul, et esindajatekoja õiguskomisjon „korraldab istungi, et teha kindlaks, kas tagandamine on võimalik. Me hääletame tagandamise poolt. Ja siis esitatakse see täiskogule.”
Mais avaldatud Massachusettsi ülikooli Amhersti küsitlusest selgus, et 68 protsenti vabariiklastest ja 66 protsenti konservatiividest soovis Bideni tagandamist, kui vabariiklased parlamendis enamuse saavad, samas kui 53 protsenti vabariiklastest arvas, et nende erakonna juhitud esindajatekogu kutsub ta ametist tagasi.
Presidendi võib ametist tagandada lihthäälteenamusega parlamendi esindajatekojas, kuid presidendi saab tagasi kutsuda vaid kahekolmandikulise häälteenamusega senatis. Seda pole kunagi juhtunud ja näib ebatõenäoline, et vabariiklastel on 2023. aastal vajalik arv kohti.
Endine president Donald Trump kutsuti esindajatekojas ametist tagasi aga kahel korral – 2020. ja 2021. aastal – ning mõlemal korral jättis senat ta ametisse. Miski ei takista vabariiklaste juhitud esindajatekojal tagandamise üle hääletamast, isegi kui selleks on vähe võimalusi.
Praegu pole samas analüütikute väitel veel päris kindel, et vabariiklased saavad enamuse parlamendi mõlemas kojas. Kui nad ei saa kontrolli senati üle, siis muutub tagandamise katse mõttetuks. Tulemusteta tagandamise katse võib tuua vabariiklastele rohkem kahju kui kasu.
Esindajatekoja vabariiklased on juba väljendanud valmisolekut algatada uurimisi mitmesugustes küsimustes, sealhulgas Bideni poja Hunter Bideni ja USA lahkumise kohta Afganistanist. Need uurimised võivad potentsiaalselt olla tagandamismenetluse aluseks.
