USA president Joe Biden ütles eile neljapäeval, 30. juunil NATO tippkohtumisel Madriidis, et sõda ei lõppe Ukraina kaotusega Vene vägedele Ukrainas.

President andis selle lubaduse NATO tippkohtumise lõpus Madriidis toimunud pressikonverentsil, kus Biden püüdis ühendada lääneliitlasi, et pikendada nende toetust Ukrainale ning kus Soome ja Rootsi allkirjastasid Türgiga lepingu, mis sillutas teed kahele Põhjamaa riigile ühinemaks vastastikuse kaitse sõjalise blokiga, vahendab Politico.

„Putin arvas, et suudab Atlandi liidu lõhkuda,” ütles Biden ajakirjanikele. „Ta püüdis meid nõrgestada. Ta eeldas, et meie otsustavus mureneb. Kuid ta saab täpselt seda, mida ta ei tahtnud. Ta tahtis NATO soometumist. Ta sai Soome natostumise.”

„Me jääme Ukrainaga ja kogu allianss jääb Ukrainaga nii kauaks, kuni on vaja, et tagada, et nad ei kaotaks,” ütles Biden.

Korrates üle oma pühendumust, ütles Biden, et Ameerika autojuhid on sunnitud kandma Venemaa sissetungi tõttu tõusnud bensiini hinna kulusid „niikaua, kuni on vaja”. Ta lisas, et „Venemaa ei tohi tegelikult Ukrainat võita ja Ukrainast edasi liikuda. See on maailma jaoks kriitiline, kriitiline olukord.”

Hoolimata Bideni väitele NATO otsustavuse kohta, on liitlaste seas kasvanud avalik lahkarvamus selles osas, kui kaua sõda kestab, kui kaua Lääne valitsused Ukraina võitu saavutada aitavad ja milline see võit täpselt välja näeb.

Sellegipoolest on NATO liidrid Putini sissetungi ametlikult hukka mõistnud, võttes kolmapäeval vastu uue „strateegilise kontseptsiooni”, mis nimetas Venemaad „kõige olulisemaks ja otsesemaks ohuks liitlaste julgeolekule ning rahule ja stabiilsusele Euro-Atlandi piirkonnas.”

Samal päeval teatas Biden, et USA kavatseb lähikuudel saata Ida-Euroopasse rohkem sõjalaevu, õhutõrjesüsteeme ja vägesid.

USA ametnikud töötasid ka selle nimel, et leevendada Türgi muret Soome ja Rootsi NATO liikmeks saamise pärast; Türgi presidenti Recep Tayyip Erdoğani vihastas tema väitel Helsingi ja Stockholmi toetus kurdi võitlejatele ja relvaembargo Ankarale.

Erdoğan loobus teisipäeval Soome ja Rootsi liitumistaotluste blokeerimisest, kuna Bideni valitsus avaldas toetust Türgile umbes 6 miljardi dollari väärtuses F-16 hävitajate ja moderniseerimiskomplektide ostmisel Lockheed Martinilt. USA ametnikud on eitanud seoseid võimaliku relvamüügi ja NATO laienemise vahel.