Kui Ukrainal oleks piisavas koguses välja õpetatud reserve, oleks võimalik riigi lõunaosas asuv Hersoni oblast Vene vägede käest tagasi vallutada. Teisest küljest on see piirkond ka Venemaa jaoks olulisem kui Donbass, leiab sõjateduste dotsent Ilmari Käihkö.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on andnud relvajõududele korralduse riigi lõunaosa tagasi vallutada. Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov rääkis sellest eile pühapäeval, 10. juulil Briti väljaandele The Times.
Reznikov ütles, et Ukrainal on relva all miljon meest. Lisaks 700 000 sõdurile on selle hulgas rahvuskaart, piirivalve ja politsei.
Eile pühapäeval kutsus Ukraina peaministri asetäitja Irõna Vereštšuk evakueeruma Hersoni oblastisse jäänud tsiviilelanikke. Täna esmaspäeval teatasid Ukraina võimud, et on vabastanud Hersoni oblastis asuva Ivanivka küla. Sotsiaalmeediasse on pandud video hävitatud Vene sõjatehnika kohta.
Aga kas Ukrainal on tegelikult jõudu alade tagasi vallutamiseks? Rootsi riigikaitse kõrgkooli sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö ütles, et Ukraina on vasturünnakust rääkinud alates juuni algusest saadik, aga seni pole midagi juhtunud. „Ma pole selles kindel,” ütles Käihkö, „pole tõendeid, et Ukraina on selleks suuteline.”
Üks Ukraina probleem on reservid. Zelenski räägib miljonist mehest, aga pole öeldud, et need on välja õpetatud. Rusikareegel on see, et vasturünnakuks on vaja vähemalt kolmekordset ülekaalu.
Piisavate reservide korral on Ukrainal teoreetiliselt võimalik Hersoni oblast tagasi vallutada ja Vene väed lahkuma sundida.
Viimase aja suurim õnnestumine on Ukrainal Ussisaare tagasi vallutamine Lääne relvastuse abil. Vene väed lahkusid saarelt juunikuu lõpus.
Lääne relva-abist on olnud kasu, aga pole teada, kuidas on see jaotunud riigi ida- ja lõunaosa vahel. Suur osa sellest on ära kasutatud Ukraina idaosa lahingutes.
Ukraina suur probleem on ka see, et kogenud üksusi on kasutatud lahingutes, selle asemel, et kasutada reserve. Pärast paarinädalast väljaõpet on võimalik üksused saata kaitsekraavidesse ja seda on riigi idaosas ka tehtud. Rünnakuks on aga vaja palju rohkem väljaõpet.
Ukraina jaoks on riigi lõunaosa vabastamine vajalik nii strateegiliselt kui majanduslikult. Musta mere äärsed linnad, tööstus ja põllumajandusmaa on väärtuslikum kui Donbass. Ukraina võib kaotada riigi idaosa, aga lõunaosa kaotusega on raske majanduslikult toime tulla.
Käihkö sõnul on Venemaal vaja Donbassi ainult selleks, et sõjale põhjendust leida. Ukraina lõunaosa on ka Venemaa jaoks palju väärtuslikum kui lahingutes hävinud Donetsk ja Lugansk. Krimm saab oma vee Hersoni oblastist.
Sõjalised asjatundjad on leidnud, et Venemaa on teinud Donbassis „operatiivse pausi”. Seda on kinnitanud Vene kaitseministeerium ja lisanud, et sõdurid vajavad puhkust. Ukraina president Volodõmõr Zelenski aga pole seda pausi kinnitanud. Ta ütles pühapäeva õhtul, et selle nn pausi ajal on Ukrainas korraldatud 34 raketirünnakut.
Käihko sõnul on siiski võimalik, et Vene väed tõmbavad hinge. Eelmisel nädalal oli terve sõja aja esimene kord, kui Vene väed edasi ei liikunud. Briti kaitseministeerium edastas, et pühapäeval ei liikunud edasi kumbki osapool. Vene väed pole sõja jooksul puhata saanud.
Käihkö sõnul vajavad reserve ka Vene väed. Seetõttu pole võimalik rünnakuga jätkata. Praegu antakse üksustele puhkust ja koondatakse uusi.
Käihkö sõnul on Ukraina jätkuvalt sõjas nõrgem osapool ning nüüd on võimalus näidata paremat võitlusvõimet. Ukraina probleem on laiemas plaanis, et on olnud sunnitud kaasa mängima Venemaa poolt ette kirjutatud mängu. Seetõttu oleks Ukraina jaoks tark tegu rünnata riigi lõunaosas, kus Venemaa üksused on nõrgemad, ning seeläbi sundida Venemaa reageerima.
