Soomes on sotsiaalmeedias süüdistatud ametivõimusid selles, et lasid hätta sattunud morsal surra. Soome ametnike kaitseks astus aga välja Kaliningradi loomaaia direktor Svetlana Sokolova, kes ütles, et loom oleks võinud igal juhul surra.

Soome eksinud morsk ujus randa juuli keskpaigas, seda Venemaale kuuluva Kaliningradi kaudu. Morska nähti Kaliningradis 30. juunil, kui ta peesitas Kura säärel liivarannas, vahendab Ilta-Sanomat.

Morsk tekitas ka Kaliningradis palju imestust. Kura säärelt võeti ühendust loomaaiaga, seal pöörduti nõu saamiseks Moskva loomaaja poole. Nõu küsiti ka Venemaa morsauurijatelt.

Juuni lõpp oli Kaliningradis väga soe, mistõttu soovitati looma veega jahutada. Loomale pandi koguni vari, aga talle see ei meeldinud ja ta läks minema. Loomale pakuti ka merekarpe söödaks, aga neid ta ei tahtnud.

Pärast konsulteerimist soovitasid Vene morsaeksperdid lasta loomal vabalt minna. Looma uinutamist ja loomaaeda viimist ei peetud võimalikuks, aga oli kahtlusi, et loom ei leia tagasiteed ning ei saa Läänemerest piisavalt toitu.

Ekspertide hinnangul oli morsk vana ja väeti ning kurnatud. Tal olid väga väiksed võimlaused ellu jäämiseks.

Sokolova ei süüdista milleski Soome Korkeasaari loomaaia töötajaid, kes otsustasid looma uinutada ja haiglasse transportida. Teisipäeva õhtul alanud operatsioon lõppes morsa surmaga teel Kotkast Helsingisse.

Sokolova kolleegidel oli kaks võimalust: oodata ja vaadata, kuidas loom aeglaselt kuival maal sureb või sekkuda ja püüda looma aidata. Valiti teine võimalus, aga morska on raske uinutada ja loomad ei ela igavesti.

Sokolova loodab, et Korkeasaari töötajaid ei kritiseerita nende tegevuse pärast. Tal on kurb Helsingi kolleegide pärast, kuna on lugenud sotsialmeediast nende vastu suunatud kriitikat. Helsingi loomaaia töötajaid ei peaks aga kritiseerima selle pärast, et nad üritasid aidata.

Inimlikult on kõigil soov aidata, aga sellises olukorras pole üht kindlat varianti. Morsa seisukohalt oleks iga variant võinud lõppeda ühtemoodi.